Fran Drescher

See artikkel vajab toimetamist

Francine Joy Drescher (hüüdnimi Frannie; sündinud 30. septembril 1957 New Yorgis Queensis Flushingi linnajaos) on USA televisiooni- ja filminäitleja.

Ta on tuntud oma nasaalse hääle, "kuulipildujanaeru" ning Queensi aktsendi (New Yorgi murre) poolest.

Sisukord 1 Biograafia 1.1 Näitlejakarjäär 1.2 Nanny = 2 Fakte 3 Isiklikku 4 Vaata ka 5 Viited

[redigeeri] Biograafia

Tema vanemad olid Morton (Morty) ja Sylvia Drescher. Nad olid Ida-Euroopa (sealhulgas vene) juudi päritolu. Kuigi sageli väidetakse, et tema esivanemate hulgas on itaallasi, eitab ta ise seda.^[1]

Fran kasvas üles koos vanematega New Yorgis Queensis. Fran õppis Hillcresti Keskkoolis Jamaica linnajaos. Ta oli usin õppija ning kaasõpilaste seas üsna populaarne. Ta unistas näitlejaks saamisest. Ta lõpetas kooli 1975.

Kooli järel otsustas Fran oma mõtted teoks teha ja alustas koos oma tollase kavaleri (ja hilisema abikaasa) Peter Marc Jacobsoniga hoolikalt karjääri rajama. Selle asemel, et kohe ummisjalu Hollywoodi tormata, õppis Drescher end esmalt ilutegijaks, hakkas tööle kosmetoloogina. 17-aastasena oli tal juba oma väike salong, mille eripäraks olid üllatavalt odavad (5 dollarit näo pealt) juustelõikused. Unistused ei kadunud muidugi kuhugi. Aasta hiljem tekkis tal võimalus osaleda John Travolta kuulsaks teinud filmis "Laupäevaõhtune palavik", kus Drescher sai endale kõrvalosa.

[redigeeri] Näitlejakarjäär

Fran Drescher teadis alati, et temast peab saama näitleja. Queensis kasvanud Drescher võrdleb end meelsasti Barbra Streisandiga, keda ta kutsub "noh-selleks-teiseks juuditüdrukuks".^[2]

Fran Drescher on osanud menu nautida, sest seni oli ta näinud vaid häda ja viletsust. Tõepoolest, enne "Nannyt" polnud tal eriliselt millegagi hõisata: üksikute märkimisväärsete episoodide kõrvale mahtus kari läbipõrumisi ja mõõnaperioode. Frani põhiprobleem seisnes selles, et tema päritolu oli kuulda ja näha kilomeetrite tagant. New Yorgi Queensi tööliskvartalis 10. septembril 1957. aastal sündinud ja kasvanud tüdruk kõneles veelgi jubedamat noo yawki kui Roger Rabbitt, ja nii kõvasti, et tema häälega võis kas või klaasi lõigata. Nüüd tagantjärele vaadates (=kuulates) oli see just tema vinguv hääl, mis ta kuulsaks tegi!

Unistused ei kadunud muidugi kuhugi. Aasta pärast jättis Fran käärid ja lokitangid kus see ja teine, kui sai endale välja kaubelda väikese kõrvalosa John Travolta täheks teinud tantsufilmis "Laupäevaõhtune palavik". Edasine karjäär aga ei edenenud loodetud määral ja järgnevate pikkade aastate väikesed episoodid erineva tasemega filmides ei tõotanud läbimurret. Üheks takistuseks oli muidugi Frani hääl ja kõnemaneer.

Näitlejatar püüdis vabaneda oma kohutavast aktsendist ja vinguvast hääletoonist, kuid siis ei saanud ta üldse mingit tööd. "Olen õige osav murrakuid järele aimama. Ainus, mida ma teha ei oska, on normaalsel viisil kõnelda," tunnistab Fran. "Minu agent, õpetajad ja kõik sõbrad soovitasid aastaid, et mul tuleb igal juhul vabaneda kriiskavast häälest, kui ikka tahan näitlejaks saada," meenutab Drescher. Näitlemisest oli ta aga unistanud juba siis, kui oli vaevalt kõndima õppinud. Seega ei tulnud tal mõttessegi muuta oma tulevikuplaane. Ta käis hoolega kõnetehnikatundides ja püüdis õppida kaunilt rääkima. "Minu kõne muutus väga aeglaseks. Ühes stuudioproovis öeldi mu agendile: "Fran räägib väga kenasti, kuid pisut liiga venitades - meie sari kestab ainult kaheksa tundi, Frani tekstiga tuleks seda aga mitmekordistada!" Siis otsustasin, et mul tuleb luua või leida tegelaskuju, kes räägib sama pööraselt kui mina." Näitlejataril hakkas viimaks vedama, kui ta pääses Julie Hagerty ja Twiggy kõrvale mängima CBSi komöödiasarjas "Printsessid". Lõpuks ometi sai Fran olla tema ise ja kehastada suure suuga New Yorgi juuditari nagu ta ise. Paraku lõpetati sari juba paari kuu möödudes.

"Siis sain selgeks, et mulle sobiva sarja võin luua ainult mina ise," tunnistab Drescher, kes otsekui taevaliku kingitusena sattus samasse lennukisse CBSi produtsendiga, kellele ta lennu ajal oma uuest ideest pajatas. "Ta oli tänuväärt kuulaja, sest tal tuli valida: kas kuulata mu juttu või kolida üle turistiklassi. Ja ega ma teda enda kõrvalt minema poleks lasknudki," naerab riukalik Fran. Muide, lend kestis 10 tundi. Vaene mees!

[redigeeri] Nanny =

"Nanny" (1993-1999) oli möödunud kümnendi üks menukamaid peresarju.

Sheffieldi perekonnas on kõige suurem hääleõigus jäetud kergelt ropu suuga lapsehoidjale Fran Fine'ile, kes seda ka täiel määral kasutab. Nojah, juba Molière'i näidendites oli teenijatel rohkem nuppu kui isandatel. Muuseas, käesoleval ajal on mitmed maad, sealhulgas Venemaa, teinud oma "Nanny"-versiooni, mis õige täpselt kopeerib originaali.

Umbes aasta hiljem, 1993. aasta sügisel jõudis eetrisse "Nanny", "Mary Poppinsi" või "Heliseva muusika" stiilis lugu harimatust ent heasüdamlikust Queensi tüdrukust, kes proovireisijana satub rikka leskmehe Maxwell Sheffieldi (Charles Shaughnessy) perre ja hakkab lapsehoidjaks, mis leidis õige ruttu oma vaatajaskonna eri vanusegruppidest ning tal läks paremini kui enamikul USA kõrgemalt hinnatud showdel. Drescher kandideeris kahel korral isegi Emmy ja Kuldgloobuse auhinnale. Kohe algusest peale tegi Fran kõigile selgeks asja, et temal on kõiges sarja puutuvasse (ja ka mittepuutuvasse!) sõnaõigus. Näitlejakolleegid räägivadki, et Drescher oli väga nõudlik, terane ja üksikasjalik kõige suhtes, mis ekraanilt paistis. Ta vahetas isegi võileivad, taldrikud või küpsised Sheffieldi söögilaualt, kui need "ei näinud nii välja", nagu staar ette kujutas!

Umbes kaheksa kuud vältava ühe tootmishooaja jooksul filmiti "Nannyt" kolm-neli päeva nädalas. Ülejäänud aja tegeles Drescher muude projektidega. Muuseas avaldas oma autobiograafia ja mängis koos eks-Bondi Timothy Daltoniga komöödiafilmis "The Beautician and the Beast". "Nanny" külalisrollidesse suutis Drescher meelitada eriti kuulsaid staare: Jane Seymouri, Elizabeth Taylori, Joe Lando, David Bowie, Elton Johni, Robin Williamsi, Catherine Oxenbergi, Brian Setzeri, lisaks veel kõiksugu suuri ja väikseid seebitähti.^[3]

Kui sari sai alguse, arvasid paljud, et see tugineb nii- või naamoodi näitlejatari enda eluloole. Osaliselt on see tõesti nii, sest Drescher ristis mitmed sarja tegelased talle kallite sugulaste järgi. Enda ja Fran Fine'i sarnasusest toob näitlejatar välja ainult New Yorgi tööliskvartali, kus nad mõlemad lapsepõlve veetsid. ^[4] Fran Drescher mõtleb igat sõna kõneldes teletegelaste elu lihtsusest, sest tema elu on mitmelgi puhul olnud sünge ja segane. Drescher ja tema abikaasa said kogeda tõelist õudust, mida peadpööritav edu, uhke kodu või igavene armastuski ei suuda mälust täielikult ära kustutada. 1980ndate keskel tungisid kaks relvastatud röövlit nende New Yorgi koju, sidusid Peteri kinni ja vägistasid Frani. Näitlejatar ei meenuta meelsasti toimunut, kuid tõdeb, et juhtunu tõstis pinnale palju minevikku maetud asju. "Vägistamisest jäid järele palju sügavamad hingelised kui füüsilised armid. Olin kui peegel, mis purunes miljoniks tükiks, kuid püsis ikka veel raamis. Mul oli vaja liimida killud kokku, kuid selle järel ei ole keegi enam endine. Tuleb vaid soovida, et muutused on vaid paremuse suunas," filosofeeris Fran. Uusi probleeme kerkis esile tosina aasta eest, kui Fran sai tõdeda, et armastuski ei ole igavene. Fran Drescher ja Peter Marc Jacobson teatasid teede lahkuminekust 17 aastat kestnud abielu järel. Ohtu sattus ka "Nanny" tulevik, ehkki Fran oli veel mõned aastat varem olnud vägagi optimistlik. Teraapiad ja ponnistused kandsid mõnda aega vilja, veel ametlikult lahutamata abikaasad asusid jälle kokku elama ja ostsid isegi uue maja Malibus. Neljakümneseks saanuna haaras Frani jälle depressioon:Peter kolis naise juurest lõplikult ära (1999. aastal nad lahutasid); boyfriend Robbie Schwartz, kes ei olnud tollal veel kolmekümmendki, tüdines Frani neuroosidest ja jättis ta saatuse hoolde. Ja mis kõige hullem - telesarja vaadatavus langes ning selle tulevik oli õige pea otsustatud. 2000. aastal diagnoositi Franil emakavähk. Õnneks avastati haigus varases staadiumis ning peale operatsiooni polnud vaja läbi teha kemoteraapiat. Oma kogemusest kirjutas ta ka raamatu. Vahepeal teatrilavalgi esinenud ja mitmeid telereklaame teinud Fran Drescher naasis möödunud aastal taas televisiooni, mängides nimiosa seriaalis "Living with Fran".

[redigeeri] Fakte

1996. aastal valiti ajakirja "People" poolt üheks kaunimaks inimeseks 50 samasuguse seas Äri: Fran Drescher on osanik firmas, mis levitab USAs delikatesse.

[redigeeri] Isiklikku

15-aastaselt tutvus ta Peter Marc Jacobsoniga, kellega ta 4. novembril 1978 21-aastaselt abiellus. Nad lahutasid 1999. Lapsi neil ei ole.

Hiljem on tema kaaslased olnud Gary Oseany (1999) ja Michael Angelo (sündinud 1974; alates suvest 1999).

Frani koer Chester "mängis" aeg-ajalt "Nanny" sarjas. Koer suri 2000. aastal 19-aastasena. Drescher on öelnud, et Chester on parim asi maailmas, mida ta 500 dollari eest on saanud.

[redigeeri] Vaata ka

• Fran Drescher andmebaasis IMDb (inglise keeles)

[redigeeri] Viited