Eduard Ahrens

Eduard Ahrens (3. aprill 1803 - 19. veebruar 1863) oli baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja.

Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal eesti keele grammatika Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes (Tallinnamurdelise eesti keele grammatika; 2., täiendatud trükk 1853). Selle teose järgi peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireform ajendiks oli püüd kirikukeelt rahvapärastada.

Ahrens õppis Tartu Ülikoolis teoloogiat. Ta tegutses peaaegu 25 aastat Kuusalus kirikuõpetajana ning märkas rahvakeele ja kirikukeele süvenevat erinevust. 19. sajandi algul olid kirikuõpetajateks enamuses sakslased ja piiblikeel toetus saksa ja ladina keele grammatikale. Ahrens soovis muuta kirikukeelt rahvapärasemaks.

1853 ilmus grammatika teine trükk koos lauseõpetusega. Ahrens tegi ettepaneku minna üle vanalt kirjaviisilt soomepärasele kirjaviisile, mis sobib eesti keele hääldusega paremini. Tema poolt soovitatud uus kirjaviis hakkas levima 1860. aastate teisel poolel.

Ühiskondlikus elus oli Ahrens äge usuvõitleja ja eesti ilmalik kirjandus jäi talle võõraks. Oma keelealase tegevuse peaeesmärgiks pidas Ahrens eesti kirikukeele uurimist ja parandamist.