Balti keeled

Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.

Sisukord

1 Koosseis
2 Sugulus
3 Leviala
4 Mõjud
5 Ajalugu
6 Vaata ka

[redigeeri] Koosseis

Nad jaotatakse kahte alarühma:

läänebalti keeled
- preisikeel (hääbus 17. sajandil)
- jatvingi keel (hääbus veelgi varem)
- galindi keel (hääbunud)
idabalti keeled
- leedu keel (3,3 miljonit kõnelejat)
  - žemaidi keel (leedu keele murre, mida peetakse ka omaette keeleks)
- läti keel (1,7 miljonit kõnelejat)
  - latgali keel (läti keele murre, millel on oma kirjakeel)
- kura keel ehk kurši keel (8 kõnelejat (2004); liitunud läti ja leedu keelega; mõnikord arvatakse läänebalti keelte hulka)
- semgali keel (liitunud läti ja leedu keelega)
- seeli keel (liitunud läti ja leedu keelega)

[redigeeri] Sugulus

Leedu keeles on säilinud väga arhailisi elemente, mida teistes indoeuroopa keeltes enam ei leidu (läti keel on olnud suurema naaberkeelte mõju all). Veel arhailisem oli preisi keel. Ka teised balti keeled on mitmete joonte poolest lähedased arvatavale indoeuroopa algkeelele. Üks nendest joontest on rikkalik fleksioon. Balti keeled on kõikidest Euroopa keeltest sanskriti keelele kõige lähedasemad. Arhailisuse põhjuseks on tõenäoliselt võõtmõjude vähesus.

Indoeuroopa keeltest on balti keeled lähedasemad idapoolsetele keeltele (sealhulgas indoiraani keeled ja slaavi keeled). Kuigi nad on lähedased satem-keeltele, neid siiski ilma reservatsioonideta satem-keelte hulka ei arvata, sest neis on aset leidnud rida uuendusi, mis on omased nn keskeuroopa keeltele. Nii võib neid lugeda satem- ja kentum-keelte vahepealseks või siis satem-keeleks, milles satem-keeltele omased jooned esinevad kõige nõrgemal kujul.

Ühe teooria kohaselt on balti keeled see tuum, mis pärast teiste indoeuroopa keelte algkeelest eraldumist järele jäi. Teiste teooriate järgi on balti keelel ühine algkeel kas slaavi keeltega või germaani keeltega (balti-slaavi või balti-germaani algkeel). Igatahes on balti keeled on lähemas suguluses slaavi keeltega. Peale ühise päritolu balti-slaavi algkeelest (see on kõige levinum teooria) võib see olla seletatav ka pärinemisega geneetiliselt ja geograafiliselt lähedastest indoeuroopa murretest ning hilisema rööpse muutumisega või siis erinevate keelerühmade hilisema konvergentsiga või slaavi keelte hilise eraldumisega balti keeltest. Balti-slaavi ühtsuse teooria pärineb August Schleicherilt. Nõukogude Liidus propageeriti seda ka poliitilistel kaalutluste, kuigi arvatav lahknemise awg oli umbes 1400 eKr.

On ka teooria, mille kohaselt läänebalti ja idabalti keelte ühisjooned on tekkinud konvergentsi teel.

Küllaltki lähedane sugulus on balti keeltel ka illüüria, traakia ja teiste vanade Balkani poolsaare indoeuroopa keeltega ning tänapäeva albaania keelega.

Läti ja leedu keel on nii erinevad, et vastastikune arusaamine on väga piiratud.

[redigeeri] Leviala

Balti keeli kõneldakse tänapäeval põhiliselt Leedu ja Läti territooriumil ning ka naaberaladel Poolas (Suwałki ümbruses) ja Valgevenes. Neid kõnelevad ka välisleedulased ja välislätlased põhiliselt USA-s, Kanadas, Austraalias ja endise Nõukogude Liidu territooriumil.

Varem ulatus balti keele leviala Leedust ja Lätist kaugemale. Läänes ulatus see Visla jõe suudmeni praeguses Poolas, idas vähemalt Dneprini praeguses Valgevenes, võib-olla koguni Moskvani välja, lõunas võib-olla Kiievini. Sellest annavad tunnistust põhiliselt baltipärased hüdronüümid, mis siiski ei näita balti keelte mõju täpset aega. Slaavlaste ekspansiooni tõttu lõunas ja idas ning germaanlaste ekspansiooni tõttu läänes on balti keelte leviala vähenenud.

[redigeeri] Mõjud

Läti keel on õige suure soome-ugri keelte mõjuga. Balti keeled on omakorda mõjutanud läänemeresoome keeli.

[redigeeri] Ajalugu

Tõenäoliselt jõudsid balti keeltele aluseks olnud murdeid kõnelevad indoeurooplased Läänemere lõunarannikule umbes 13. sajandil eKr. Hiljem rändasid nad piki rannikut ida poole, jõudes soomeugrilastest kalurite ja põlluharijate asualale. Baltlased assimileerisid suure osa neist. Eri keeled kujunesid tõenäoliselt 1. aastatuhandel eKr.

Kuigi antiikajaloolased mainisid balti hõime juba 98 eKr, pärineb vanim keelemälestis umbes 1350. aastast, kui koostati "Elbingi (Elblągi) preisi sõnastik" (saksa-preisi sõnastik). Esimene leedu keele mälestis on üks kirikulaulutõlge aastast 1545; esimene leedukeelne trükitud raamat on Martynas Mažvydase katekismus (1547). Esimesed läti keele mälestis on 1530. aastast pärinev lauluraamat ja 1585. aastast pärinev trükitud katekismus.

Kui 13. sajandil rajati Preisimaale saksa riik ja paljud preislased ümber asusid, hakkasid preislased assimileeruma ning 17. sajandi lõpuks suri preisi keel välja.

Poola-Leedu riigis (1569–1795) jäi leedu keel ainult lihtrahva kõnekeeleks. Pärast Poola jagamisi kuulus peaaegu kogu balti keelte leviala Venemaale. Leedu keele avalik kasutamine oli pikka aega keelatud.