Alkmaion

See artikkel räägib vanakreeka mütoloogia tegelasest; filosoofi kohta vaata artiklit Alkmaion Krotosest.

Alkmaion oli vanakreeka mütoloogias Argose ülik, Amphiaraose ja Eriphyle vanem poeg, kellest väitsid end põlvnevat Atika aristokraadisuguvõsa alkmaioniidid.

Amphiaraosel oli võime tulevikku ennustada. Nõnda nägi ta ette, et sõjakäik Seitse Teeba vastu lõpeb täieliku lüüasaamisega. Sellepärast keeldus ta, kui tema naisevend kuningas Adrastos teda sõtta kutsus. See polnud tal esimene kord Adrastosega riidu minna. Esimesel korral oli Eriphyle nad lepitanud ja pärast seda vandusid mõlemad, et kui nad veel kunagi omavahel tülitsema peaksid, siis otsustab Eriphyle, kummal on õigus. Sõjakäigu organiseerija, Teeba õigusjärgne kuningas Polyneikes võitis Eriphyle soosingu sellega, et kinkis talle oma esiema Harmonia kaelakee, ning naine saatis Amphiaraose sõtta. Amphiaraos pidi minema, ent palus poegi, et kui ta peaks surma saama, maksaksid nad emale kätte.

Amphiaraos ei tulnud sõjast tagasi. Tema neelas maa, kui Poriklymenos teda surmata tahtis.

Alkmaion tappis oma ema, nagu oli isale tõotanud. Enne surma needis ema ta ära, soovides, et Alkmaion mitte ühelgi olemasoleval maal rahu ei saaks.

Alkmaion asus elama Arkaadiasse, mille kuningas Phegeos andis talle naiseks oma tütre Alphesiboia, keda on nimetatud ka Arsinoeks. Siis saabusid erinnüsed, kes Alkmaionit lakkamatult jälitasid ega lasknud tal elada. Alkmaion küsis nõu Delfi oraaklilt, kes ütles, et erinnüsed on karistuseks ematapmise eest ja et Alkmaion peab elama asuma mõnele sellisele maale, mida needmise ajal veel olemas ei olnud. Vahepeal oli Alkmaion saanud tütre isaks. Tütrele pandi nimeks Tisiphone: sama nime kandis üks erinnüstest.

Alkmaion leidis Aitooliast Kreeka suurime jõe Acheloosi jõe deltast äsjamoodustunud saare ja kolis sinna. Tema naine jäi Arkaadiasse, sest jõesaarel polnud mingeid mugavusi. Alkmaion palus jõejumala tütart Kallirrhoed endale naiseks ja Acheloos nõustus tingimusel, et Alkmaion toob talle oma ema juveelidega kaunistatud rüü, mida too oli poja needmise ajal kandnud. See oli Phegeose juures. Kui Alkmaion oma endiselt naiselt ja äialt rüü kätte saai, laskis Phegeos oma poegadel Alkmaioni jälitada ja ta tappa, sest see oli väiksem häbi kui lahutus.

Kallirrhoe ei jõudnudki Alkmaioniga abielluda, ent sünnitas talle siiski kaksikud pojad Amphoterose ja Akarnanose. Kallirrhoe palus Zeusilt, et pojad kiiremini suureks kasvaksid, et võiksid isa eest kätte maksta. Zeus täitis naise soovi. Vennad lõid maha nii Phegeose, tema naise kui ka kõik nende pojad.

Amphoteros jäi Arkaadiasse ja asutas uue dünastia. Akarnanos naases koju ja eraldas Aitoolia lääneosa uueks riigiks, mis sai tema järgi nimeks Akarnaania ja mida ta valitsema hakkas.

Alkmaioni saatust käsitleb mitu vanakreeka tragöödiat, kuid ükski neist pole säilinud. Euripidese tragöödias "Alkmaion Korintoses" saadab Alkmaion oma tütre Tisiphone ja poja Amphilochose Korintosesse Kreoni juurde. Kreoni naine kadestab Tisiphonet tema ilu pärast ja müüb ta orjusesse, ent tolle ostab Alkmaioni käsilane. Too annab Tisiphonele vabaduse ja toob ka Amphilochose Korintosest ära.

Euripidese näidend on vastuolus sellega, et Tisiphone oli veel väga noor (vist mitte üle paari aasta vana), kui ta isa suri. Pealegi oli Amphilochos hoopis Alkmaioni vend.