Aktaion
Aktaion oli vanakreeka mütoloogias Aristaiose ja Autonoe poeg. Tema ema kuulus Boiootiat valitsenud Teeba kuningapaari Kadmose ja Harmonia tütarde hulka, keda kõiki tabasid oma lastega seotud suured õnnetused.
Aktaion sai hariduse kentauri Cheironi juures. Temast sai tuntud kütt. Ükskord jahiretkel Boiootias Orchomenose linna lähedal läks ta end palavuse eest jahutama koopasse, kust väike oja välja voolas. Aga seal nägi ta kogemata Artemist, kes nümfide seltsis suples. Artemis ei hoolinud sellest, et noormees polnud tahtlikult teda vaatama tulnud, pritsis talle vett näkku ja muutis ta hirvesokuks. Aktaioni südagi muutus hirve omaks ning ta põgenes. Tema oma koerad hakkasid teda taga ajama ja murdsid ta maha. Ovidiuse järgi olevat Aktaionil olnud 50 koera, kellest ta loetleb nimepidi 36.
Aktaioni koertest olevat saanud tähtkujud Suur Peni ja Väike Peni või ainult emb-kumb nendest.
Loost on teisigi versioone. Mõne järgi olid koerad mitte Aktaioni, vaid Artemise omad; mõne järgi ei jõudnud Aktaion põgeneda, vaid murti maha sealsamas koopas. Diodoros Siculuse järgi tegi Aktaion Artemisele abieluettepaneku.
Euripidese järgi kiidelnud Aktaion, et on parem kütt kui Artemis.
[redigeeri] Aktaion kunstis
Aktaioni ja Artemise teema oli levinud vanakreeka vaasimaalide teema 5. sajandil eKr. Aktaionit on kujutatud Artemist vaatamas Pompeji seinamaalidel. Neid on maalinud Lucas Cranach, Tizian, Rembrandt ja Tiepolo. Aktaioni surma on kujutatud Melose reljeefidel. Kadrioru lossi saali laes on tundmatu autori 17. sajandist pärit plafoonimaal "Diana ja Aktaion".
