Leo Talgre
Leo Talgre (3. veebruar 1919 Vastseliina, Võrumaa – 17. detsember 1944 Tallinn) oli eesti luuraja.
Põgenes 1941. aasta märtsis Nõukogude okupatsiooni eest suuskadel Soome. Liitus sama aasta juunis Erna salgaga, heideti 27. juulil langevarjuga Viitna lähedal. Osales radisti-luurajana Erna lahingutes.
1941 liitus Cellariuse luureüksusega, autasustati II klassi Raudristiga. Aastatel 1943–1944 oli Haukka-Tümleri grupi põhiorganiseerija.
Detsembris 1944 hukkus ta kinnipidamiskatsel. Tema hukkumisega seoses on levinud mitmeid versioone.
[redigeeri] Kirjandus
- Maarja Talgre. Leo: ett estniskt öde: reportageroman, Falun 1990, ISBN 9100479004 ; 2. trükk Stockholm 1991, ISBN 9100552828 ; 3. trükk Stockholm 1998, ISBN 9176434117 .
- Tõlge eesti keelde: Leo - vastupanu surmani: reportaažromaan, Tallinn 1992, Faatum, tõlkinud Anu Saluäär, Mart Laari järelsõna.
- Tõlge vene keelde: Лео - судьба эстонца: роман-репортаж, Tallinn 1994, Faatum, tõlkinud Mihhail Safonov, ISBN 9985827082
- Maarja Talgre. Isäni Leo, Porvoo 1991, ISBN 9510168505
- Maarja Talgre. Leo tütar, Tallinn 2004, Faatum, ISBN 998585649X
- Hans Salm. Viie luure agent: Eesti luurajatest Teises maailmasõjas, Tallinn 2004, Maalehe Raamat, ISBN 9985642244
