Konstantin Konik
Konstantin Konik (31. detsember (vana kalendri järgi 19. detsember) 1873 Tartu – 3. august 1936 Tartu) oli eesti poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige 1918.
Konstantin Koniku isa oli Tartus voorimees.
Sisukord |
[redigeeri] Haridus
- Lõpetas Tartus gümnaasiumi
- 1893–1898 õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust
- 1903 õiendas Odessa Ülikooli juures arstiteaduse doktori eksami
[redigeeri] Töökohad
- Töötas Lõuna-Venemaal arstina
- 1904–1905 võttis ordinaatorina osa Vene-Jaapani sõjast
- Alates 1909 töötas Tallinnas arstina
- Esimese maailmasõja ajal oli ta Tallinna Linna Tervishoiu Büroo juhataja
- 1918–1931 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan, tegevarst ning tervishoiusüsteemi organisaator
[redigeeri] Ühiskondlik ja poliitiline tegevus
- 1905 naases Tartusse ja osales poliitilise radikaalina aktiivselt Eesti ühiskondlikus elus
- 1906 asutas koos teiste Tallinna eesti arstidega väikese haigla ja ambulatooriumi
- 27. mail 1913 asutatud Eestimaa Spordiselts Kalevi asutajaliige
- 1917 valiti Ajutise Eesti Maavalitsuse liikmeks ja Tervishoiuosakonna juhatajaks
- 1917 Eesti Tööerakonna asutajaliige
- 1918 aastal Eestimaa Päästekomitee liige
- 1918 Saksa okupatsiooni ajal oli vangis
- 1919–1920 Eesti Asutava Kogu liige
- 8. märtsil 1920 pidas Tartu Ülikooli aulas kõigi aegade esimese eestikeelse teadusliku ettekande teemal ”Praeguse aja kirurgia ülesandeid”
- 1932. aastal valiti Järvamaalt Rahvusliku Keskerakonna nimekirjas V Riigikogu liikmeks
- 1933. aastal töötas Jaan Tõnissoni valitsuses viis kuud haridus- ja sotsiaalministrina
[redigeeri] Surm
1933. aasta sügisel tabas Konstantin Konikut halvatus. Ta suri Tartus 3. augustil 1936 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule.
