Tatarstani Vabariik
Tatarstani Vabariik
vene Республика Татарстан
(Respublika Tatarstan) tatari Tatarstan Respublikası
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Tatarstani vapp
Pindala: 68 020 km²
Elanikke: 3 854 500 (2004)
|
Tatarstani Vabariik on Venemaa vabariik Volga föderaalringkonnas.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
Tähtsamad jõed on Volga, Kama, Vjatka ja Belaja.
[redigeeri] Rahvastik
2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 3 779 265 inimest, kellest 2 000 116 (52,9%) olid tatarlased, 1 492 602 (39,5%) venelased, 126 532 (3,4%) tšuvašid, 24207 (0,6%) udmurdid, 24 016 (0,6%) ukrainlased, 23 702 (0,6%) mordvalased ja 18 787 (0,5%) marid.
[redigeeri] Haldusjaotus
Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid (43) ja vabariikliku alluvusega linnad (14):
[redigeeri] Vabariikliku alluvusega linnad
- Almetjevsk (tatari Əlmət)
- Aznakajevo (tatari Aznaqay)
- Bavlõ (tatari Bawlı)
- Bugulma (tatari Bɵgelmə)
- Buinsk (tatari Bua)
- Jelabuga (tatari Alabuğa)
- Kaasan (tatari Qazan)
- Leninogorsk
- Naberežnõje Tšelnõ (tatari Çallı)
- Nižnekamsk (tatari Tübən Kama)
- Nurlat (tatari Norlat)
- Zainsk (tatari Zəy)
- Zelenodolsk (tatari Yəşel Üzən)
- Tšistopol (tatari Çistay)
[redigeeri] Rajoonid
- Agrõzi rajoon (Ägärcä rayonı; Агрызский район)
- Aksubajevo rajoon (Aqsubay rayonı; Аксубаевский район)
- Aktanõši rajoon (Aqtanış rayonı; Актанышский район)
- Aleksejevskoje rajoon (Alekseyevski rayonı; Алексеевский район)
- Alkejevo rajoon (Älkäy rayonı; Алькеевский район)
- Almetjevski rajoon (Älmät rayonı; Альметьевский район)
- Apastovo rajoon (Apas rayonı; Апастовский район)
- Arski rajoon (Arça rayonı; Арский район)
- Aznakajevo rajoon; (Aznaqay rayonı; Азнакаевский район)
- Atnja rajoon (Ätnä rayonı; Атнинский район)
- Baltassi rajoon (Baltaç rayonı; Балтасинский район)
- Bavlõ rajoon (Bawlı rayonı; Бавлинский район)
- Bugulma rajoon (Bögelmä rayonı; Бугульминский район)
- Buinski rajoon (Bua rayonı; Буинский район)
- Drožžanoje rajoon (Çüpräle rayonı; Дрожжановский район)
- Jelabuga rajoon (Alabuğa rayonı; Елабужский район)
- Jutaza rajoon (Yutaza rayonı; Ютазинский район)
- Kaibitsõ rajoon (Qaybıç rayonı; Кайбицкий район)
- Kamskoje Ustje rajoon (Kama Tamağı rayonı; Камско-Устьинский район)
- Kukmori rajoon (Quqmara rayonı; Кукморский район)
- Laiševo rajoon (Layış rayonı; Лаишевский район)
- Leninogorski rajoon (Leninogorsk rayonı; Лениногорский район)
- Mamadõši rajoon (Mamadış rayonı; Мамадышский район)
- Mendelejevski rajoon (Mendeleyev rayonı; Менделеевский район)
- Menzelinski rajoon (Minzelä rayonı; Мензелинский район)
- Musljumovo rajoon (Möslim rayonı; Муслюмовский район)
- Nižnekamski rajoon (Tübän Kama rayonı; Нижнекамский район)
- Novošešminski rajoon (Yañaşoşma rayonı; Новошешминский район)
- Nurlati rajoon (Norlat rayonı; Нурлатский район)
- Pestretsõ rajoon (Piträç rayonı; Пестречинский район)
- Rõbnaja Sloboda rajoon (Balıq Bistäse rayonı; Рыбно-Слободский район)
- Saba rajoon (Saba rayonı; Сабинский район)
- Sarmanovo rajoon (Sarman rayonı; Сармановский район)
- Spasski rajoon (Spassk rayonı; Спасский район)
- Zainski rajoon (Zäy rayonı; Заинский район)
- Zelenodolski rajoon (Yäşel Üzän rayonı; Зеленодольский район)
- Tetjuši rajoon (Täteş rayonı; Тетюшский район)
- Tjuljatši rajoon (Tüläçe rayonı; Тюлячинский район)
- Tšeremšani rajoon (Çärmişän rayonı; Черемшанский район)
- Tšistopoli rajoon (Şístay rayonı; Чистопольский район)
- Tuqay rajoon (Tuqay rayonı; Тукаевский район)
- Verhni Usloni rajoon (Yuğarı Oslan rayonı; Верхнеуслонский район)
- Võssokaja Gora rajoon (Biektaw rayonı; Высокогорский район)
[redigeeri] Välislink
Volga föderaalringkond |
Baškortostani Vabariik - Mari Eli Vabariik - Mordva Vabariik - Tatarstani Vabariik - Tšuvaši Vabariik - Udmurdi Vabariik - Permi krai - Kirovi oblast - Nižni Novgorodi oblast - Orenburgi oblast - Penza oblast - Samara oblast - Saratovi oblast - Uljanovski oblast |
{{{päis2}}}
|
{{{üksused2}}}
|