Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Sisemajanduse kogutoodang ja eriti sellest tuletatud näitaja sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta kuuluvad kõige kasutatavamate majandusnäitajate hulka.
[redigeeri] Eristus rahvamajanduse kogutoodangust
Territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust (RKT, inglise keeles Gross National Product, GNP).
SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal. Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured.
[redigeeri] Arvutamine
SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse:
- toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus
- tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind
- sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud kogutulu
[redigeeri] Võrreldavusprobleemid
SKT arvutamisel liidetakse mingeid kindlaid hindu (baashindu) kasutades kokku kõigi antud territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus (või analoogiliselt tarbitud toodang või teenitud tulu). Seetõttu sõltub SKT väärtus kasutatavatest baashindadest. Väga erinevate hinnastruktuuriga riikide (või ajaperioodide) võrdlemisel võib see probleeme tekitada.
SKT ei arvesta varimajanduse mahtu. Seda tuleb silmas pidada nii erineva varimajanduse osakaaluga maade võrdlemisel kui mitmesuguste reformide heaoluefekti arvestamisel.
Suurem SKT ei ole sama mis suurem heaolu. Suurem SKT võib olla seotud näiteks suuremate kütmiskulude, suuremate kuritegevuse vastu võitlemise kulude või vähema vaba ajaga. Need põhjused suurendavad küll kulusid, kuid mitte heaolu.
