Berliini Olümpiastaadion

Olümpiastaadion pärast 2004. aasta renoveerimist

Olümpiastaadion on oma nimetuse saanud seal toimunud 1936. aasta suveolümpiamängude järgi. Staadion ehitati juba 1916. aasta olümpiamängudeks valminud Deutsches Stadioni asemele.

Kuigi staadioni arhitekt Werner March valiti juba enne rahvussotsialistide võimule tulekut, mõjutas väga tugevalt ikkagi staadioni ehitamist Adolf Hitler. Staadion valmis antiikarhitektuurist mõjutusi saades suurstaadioniks, kuhu mahtus ligi 100 000 pealtvaatajat ja mis oli üks osa suurest olümpiakompleksist. Olümpiamängud olid natsivalitsusele suur õnnestumine: mänge jälgis neli miljonit pealtvaatajat.

Teises maailmasõjas pääses staadion suurelt osalt purustatud linnast peaaegu terviklikult, kuigi seal käis tuhandeid inimelusid nõudnud võitlus Nõukogude Liidu punaarmee ja rahvussotsialistide Hitler-Jugend vägede vahel. Jalgpalli Bundesliiga moodustamise järel 1963. aastal sai sellest kodustaadion Hertha BSC klubile. 1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel toimusid Olümpiastaadionil A-alagrupi kolm mängu. 1985. aastast toimuvad staadionil Saksamaa karikavõistluste finaalmatšid, nii nagu see oli aastatel 1937 ja 1939–1943.

Berliini müüri kadumise ja taasühinemise järel sai Olümpiastaadion aastakümnete vaikelu järel poliitiliste vaidluste objektiks. Mõnede arvates oli staadion ajalooliseks pinnuks ja oleks tulnud lammutada, teised jälle arvasid, et staadion tuleb Rooma Colosseumi eeskujul jätta alles. Lõpuks siiski staadion otsustati 242 miljoni euro eest renoveerida rahvusvahelistele nõuetele vastavaks. Staadioni uuendustööd algasid 2000. aasta suvel ja moderniseeritud rajatis avati 2004. aasta 31. juulil. Staadionile kuulus keskne roll 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel, seal toimus neli alagrupimängu ja finaalmäng. Uuenduste järel mahutab staadion 74 220 pealvaatajat, kuid MM-i ajal oli kohti veidi vähem: 66 021 istekohta.