Argonaudid

Argonaudid olid vanakreeka mütoloogias meresõitjad, keda kutsuti nõnda nende Argo-nimelise laeva järgi. Neid võib pidada maadeavastajateks; arvatavasti olid nad esimesed kreeka rändurid, kes sõitsid Mustale merele. Nad sõitsid välja Tessaaliast, kus nende juht Iason oli Iolkose õigusjärgne kuningas.

Müüdi järgi olevat Iasoni isa Aisoni võimult kõrvaldatud tema poolvenna Peliase poolt. Peliast hoiatati kord, et tema tõukab troonilt ühte sandaali kandev mees. Aison saatis oma poja salaja Cheironi juurde õppima, et teda Peliase eest kaitsta. Täiskavanuks saades otsustas Iason Iolkosesse naasta ning trooni tagasi võtta. Rännakul oma sünnilinna pani teda proovile jumalanna Hera, kes oli ennast vanaks naiseks maskeerinud. Ta palus Iasonil kanda end teisele poole jõge, mis oli üle kallaste paisunud. Iason sai sellega hakkama, kuid kaotas ühe oma sandaalidest. Nii läkski hiljem täide ennustus, et Peliase tõukab troonilt ühe sandaaliga mees.

Et Iasoni tagasitulek Iolkosesse kattus religioosse pidustuse ajaga, ei julgenud Pelias teda tappa, sest ta kartis jumalate viha alla sattuda. Kuningas Pelias ütles Iasonile, et too saab trooni, kui suudab hankida imepärase kuldvillaku. See villak kuulus jäärale, kes oli lennanud Kolchisesse (tänapäeva Gruusia ala Kolhethi). Villak rippus seal ühe puu otsas ning seda valvas madu, kes kunagi ei maganud.

Iason võttis koos rühma Tessaalia sõduritega ette ekspeditsiooni kuldvillakut tooma ning temast sai argonautide (kokkukutsutud kangelaste) juht. Argonautide hulgas olid Kastor ja Polydeukes, poeet Orpheus, Borease pojad Kalais ja Zetes, laulik Orpheus ning kangelane Herakles. Koos Iasoniga ületasid nad imedest tulvil mere ning külastaid veidraid paiku.