4179 Toutatis
| 4179 Toutatis | |
 |
|
| Orbiidi parameetrid | |
| Orbiidi tüüp | Apollo-tüüpi, Alinda-tüüpi, kaootiline, Marsi orbiidiga lõikuv |
| Pikem pooltelg | 377,326 Gm (2,5109 aü) |
| Periheel | 137,739 Gm (0,921 aü) |
| Afeel | 616,914 Gm (4,124 aü) |
| Ekstsentrilisus | 0,6336 |
| Sideeriline tiirlemisperiood | 3,98 aastat (1453,63 ööpäeva) |
| Tiirlemisperiood | 1463,140 ööpäeva (4,01 aastat) |
| Keskmine orbitaalkiirus | 16,69 km/s |
| Orbiidi kalle ekliptika suhtes | 0,4696° |
| Tõususõlme ekliptiline pikkus | 122,777° |
| Periheeli argument | 280,059° |
| Keskmine anomaalia | 358,877° |
| Asteroidi parameetrid | |
| Diameeter | 4,5×2,4×1,9 km |
| Mass | 5,0×1013 kg |
| Tihedus | 2,1 g/cm³ |
| Raskuskiirendus aateroidi pinnal | 0,0010 m/s² |
| Paokiirus | 0,0019 km/s |
| Pöörlemisperiood | 5 ööpäeva 9 h 50 min (5,41 ööpäeva) + 7 ööpäeva 8 h 24 min (7,35 ööpäeva) |
| Spektriklass | S-tüüpi asteroid |
| Albeedo | 0,13 |
| Keskmine pinnatemperatuur | umbes 239 K |
| Ajalugu | |
| Avastaja | Christian Pollas, 4. jaanuar 1989 |
4179 Toutatis ehk Toutatis on Apollo-tüüpi ja Alinda-tüüpi Marsi orbiidiga lõikuv asteroid.
Tema orbiit on kaootiline, sest tal on Jupiteriga orbitaalresonants 3:1. Ka Maa gravitatsiooniväli mõjutab Toutatist tugevalt, tekitades orbitaalresonantsi 4:1.
Periheel on 0,9201 astronoomilist ühikut, afeel 4,1025 astronoomilist ühikut.
Sisukord |
[redigeeri] Lähedane möödumine Maast
Et Toutatise orbiidi kalle on kõigest 0,47° ning sideeriline tiirlemisperiood 3,99 aastat (peaaegu täisarv), siis möödub Toutatis iga nelja aasta tagant Maa lähedalt (väikseim kaugus on olnud 0,006 astronoomilist ühikut).
Kõige napim asteroidi möödumine Maast viimasel ajal leidis aset 29. septembril 2004. aastal kell 16.37 Eesti suveaja järgi kauguselt, mis on vaid neljakordne vahemaa Maast Kuuni (0,0104 aü ehk 1 549 719 kilomeetrit). Asteroidi kiirus Maast möödumisel oli 33 000 km/h.
Toutatis pole olnud Maale nii lähedal pärast 1353. aastat ja ei saa uuesti olema nii lähedal enne 2562. aastat. 9. novembril 2008 aastal möödub Toutatis Maast 0,0503 aü kauguselt. 1996. aasta detsembris möödus ta Maast 5,3 miljoni kilomeetri kauguselt, seega 14 korda Kuust kaugemalt kui 2004. aastal.
[redigeeri] Pöörlemine
Toutatise pöörlemine on kahe erineva perioodilise liikumise summa, mis on mitteperioodiline. Toutatiselt vaadates paistaks Päike tõusmas ja loojumas näivalt juhuslikes kohtades ja juhuslikel aegadel. Sellist pöörlemist ei ole teada ühelgi teisel asteroidil.
[redigeeri] Kuju
Radarvaatlused on näidanud, et Toutatis on väga ebakorrapärase kujuga keha, mis koosneb kahest "sagarast", mille maksimaalsed laiused on vastavalt 4,6 ja 2,4 kilomeetrit. On arvatud, et asteroid on kujunenud kahe keha liitumisel.
[redigeeri] Avastamine
Toutatise avastas 1989. aastal Prantsuse astronoom Christian Pollas koos kahe kaaslasega.
Nad andsid asteroidile nime keldi sõjajumala Toutatise (Teutates) järgi, kes figureerib Astérixi koomiksis. Astérix ja tema sõbrad on Toutatise kaitse all, mistõttu nad ei karda mitte midagi peale selle, et taevas võib neile pähe langeda.
[redigeeri] Kokkupõrkekartused
Lähematel sajanditel pole Toutatise kokkupõrget Maaga karta.
Kui Toutatis põrkaks Maaga kokku, vallanduks kümnete tuhandete vesinikupommide plahvatusele vastav energia, mis põhjustaks tohutuid purustusi. Tolmupilved varjaksid päikesevalguse ning tekiks tuumatalve taoline olukord.
Märtsis 2004 levisid kuulujutud, et Maa on Toutatisega kokku põrkamas. Ennustati Kristuse teist tulemist või USA tuumarünnakut asteroidi kahjutukstegemiseks.
