Putukad
| Vajab toimetamist |
Putukad (Insecta) on loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Kogu maailmas on teada üle miljoni liigi putukaid, mis moodustab rohkem kui 68% teadaolevatest loomaliikidest.
Putuka keha koosneb kolmest osast:
- pea,
- rindmik
- tagakeha
Pea eesosas asub paar tundlaid e. antenne (v.a. tõukjalalised). Pea alaosas asub putukatel suu. Suu ümber asuvad suised - ülalõuad (lad. k. mandibulae), alalõuad (lad. k. maxillae) ja alahuul (lad. k. labium), mille abil putukad toituvad. Putukate suised on arenenud ürgsete vormide jäsemetest, suuava ülalt kattev ülahuul on aga näokilbi väljakasve. Vastavalt toitumistüübile on putukate suised evolutsiooni käigus omandanud erinevaid vorme. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised:
- Haukamissuised
- Libamissuised
- Pistmissuised
- Imemissuised
Peale järgneb rindmik. Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis tavaliselt on üksteisega liikumatult ühendatud.
- Rindmiku esimesele lülile e. eesrindmikule kinnituvad esijalad,
- teisele lülile e. keskrindmikule keskjalad ja
- kolmandale lülile e. tagarindmikule tagajalad.
Tiivulistel putukatel kinnitub rindmikule valmikueas tavaliselt ka kaks paari tiibu, need on aga mõnedel vormidel taandarenenud (näiteks töösipelgatel). Tiivad kinnituvad teisele ja kolmandale lülile. Osadel väljasurnud putukatel kinnitus ka rindmiku esimesele lülile paar tiibu.
Putukatel on reeglina kolm paari jalgu - ees-, kesk- ja tagajalad. Jalad kinnituvad rindmikule puusa abil, millele järgneb pöörel (tavaliselt ühelüliline, kiletiivalistel aga sageli kahelüliline). Pöörlale kinnitub reis, sellele omakorda säär ning käpp. Viimane koosneb 1-5 lülist. Käpa viimasel lülil on tavaliselt küünised.
Putukate tagakeha koosneb 11 lülist, mis osaliselt võivad olla evolutsiooni käigus kadunud. Tagakehal asuvad putukatel suguelundid. Erinevalt teistest lülijalgsetest on putukatel jalad tagakehalülidel taandarenenud. Vaid kõige ürgsemates putukarühmades võib täheldada rudimentaarseid jalgu, kuid need on oma liikumisülesande suures osas kaotanud.
Enamik putukaid läbib elutsükli jooksul moonde. Täismoone koosneb järgmistest staadiumitest: muna, vastne, nukk ja valmik. Osalise moonde puhul võib mõni staadium vahele jääda (näiteks võib valmik kooruda vastsest, jättes nukustaadiumi vahele). Lennu- ja sigimisvõimelised on üksnes valmikud, keda tavakeeles nimetataksegi putukateks. Sageli on valmikustaadium kõige lühiajalisem, võib kesta vaid mõne päeva või isegi mõned tunnid.
[redigeeri] Taksonoomia
Alamklass: Siselõugsed Entognatha Pea enamasti silmadeta. Mälumisaparaat piste-mälumistüüpi, pikenenud, varjatud (sissetõmmatav). Selline omapärane lõuaaparaadi ehitus andis alust paigutada nad omaette klassi. Paljud tunnused viitavad siiski sugulusele putukatega (keha jagunenud selgelt kolmeks osaks, rindmikul 3 paari jäsemeid.
Selts: Tõukjalalised Protura Selts: Hooghännalised Collembola Selts: Harkhännalised Diplura
Alamklass: Välislõugsed Ectognatha
Selts: Harjashännalised Thysanura
Esindajaid: majasoomukas
Selts: Prussakalised Blattodea
Esindajaid: prussakas, tarakan
Selts: Termiidilised Isoptera
Esindajaid: termiit
Selts: Tsorapterilised Zoraptera
Selts: Kilkprussakalised Grylloblattida
Esindajaid: kilkprussakas
Selts: Röövritsikalised Mantoptera s. Mantodea
Esindajaid: palvetaja
Selts: Kojuselised Phasmoptera s. Phasmida
Esindajaid: raagritsikas
Selts: Sihktiivalised Orthoptera
Esindajaid: heinaritsikas, maakilk, kaerasori
Selts: Nahktiivalised Dermaptera
Esindajaid: kõrvahark
Selts: Kevikulised Plecoptera
Selts: Mõnsskäpalised Emboidea
Selts: Kõdutäilised Psocoptera s. Copeognatha
Esindajaid: raamatutäi
Selts: Ühepäevikulised Ephemeroptera
Selts: Kiililised Odonata
Esindajaid: pruun-tondihobu, harilik vesineitsik
Selts: Väivilised Mallophaga
Esindajaid: kajakaväiv
Selts: Täilised Anoplura
Esindajaid: peatäi
Selts: Sarnastiivalised Homoptera
Esindajaid: kasvuhoonekarilane, harilik vahtlane, õunapuu-lehetäi
Selts: Lutikalised Heteroptera
Esindajaid: voodilutikas, majalutikas
Selts: Ripstiivalised Thysanoptera
Esindajaid: tubakaripslane
Selts: Kaamelkaelalised Rhaphidioptera
Selts: Suurtiivalised Megaloptera
Esindajaid: harilik loidtiib
Selts: Võrktiivalised Neuroptera
Esindajaid: võsa-kiilassilm
Selts: Koonulised Mecoptera
Esindajaid: koonlane
Selts: Mardikalised Coleoptera
Esindajaid: maipõrnikas, jaanimardikas, kuuse-kooreürask
Selts: Lehviktiivalised Strepsiptera
Selts: Ehmestiivalised Trichoptera
Esindajaid: puruvana (ühepäeviku vastne)
Selts: Liblikalised Lepidoptera
Esindajaid: lapsuliblikas, sirelisuru
Selts: Kiletiivalised Hymenoptera
Esindajaid: meemesilane, röövikuhunt, metsakuklane, vapsik
Selts: Kahetiivalised Diptera
Esindajaid: toakärbes, laulusääsk, põdrakärbes, kihulane
Selts: Kirbulised Siphonaptera
Esindajaid: koerakirp
