Päevakivi
Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Päevakivid on kõige olulisemad kivimit moodustavad mineraalid, neist koosneb 60% maakoorest. Päevakivid kuuluvad väga paljude kivimite koostisse, peaaegu kõik tardkivimid sisaldavad päevakive. Erandeiks on ultraaluselised ning harvaesinevad leeliskivimid. Peaaegu täielikult koosneb päevakividest näiteks tardkivim anortosiit. Et päevakivid on tardkivimeis nii levinud, kasutatakse neid ka tardkivimite klassifitseerimiseks (QAPF-diagramm). Päevakivid moodustavad suure osa ka moondekivimite koostisest ning hoolimata suhteliselt kergest murendatavusest on nad purdsetetes kvartsi järel tähtsuselt teiseks mineraalirühmaks.
Hoolimata sellest, et nimetuses sisaldub sõna "kivi", on tegemist mineraalide, mitte kivimitega.
[redigeeri] Keemia
Enamasti jagatakse päevakivid koostise alusel kahte rühma, milleks on leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid ((K,Na)[AlSi3O8]) ning plagioklassid ehk naatrium-kaltsiumpäevakivid (Na[AlSi3O8] – Ca[Al2Si2O8]). Leelispäevakivid ei ole leeliselised keemilises mõttes, nimi tuleb sellest, et kaalium ja naatrium on leelismetallid. Tavaliselt kujutatakse päevakivide koostist kolmnurkdiagrammil, mille nurkadeks on K[AlSi3O8] (ortoklass, Or), Na[AlSi3O8 (albiit, Ab) ning Ca[Al2Si2O8] (anortiit, An). Leelispäevakivides ei ületa plagioklassi osatähtsus kümmet protsenti ning vastupidi, plagioklassides ei ole leelispäevakivi komponenti üle kümne protsendi. Albiiti peetakse enamasti plagioklasside hulka kuuluvaks, kuid kindlat piiri leelispäevakivide ja plagioklasside vahel pole, mistõttu kaasatakse ka albiit või vähemalt osa albiidi väljast mõnikord leelispäevakivide hulka.
Kokkuvõtvalt väljendatakse päevakivide keemilist valemit nii: M[Al(Al,Si)3O8], kus "M" on kaalium, naatrium, kaltsium, baarium, rubiidium, strontsium või raud.
[redigeeri] Omadused
Päevakivid on enamasti valget värvi. Graniidile punaka tooni andev kaaliumpäevakivi on värvunud punaseks tänu lisanditele. Päevakivide kõvadus Mohsi astmikul on 6. Nad kuuluvad trikliinsesse ja monokliinsesse süngooniasse. Päevakividel on hea kahesuunaline lõhenevus.
Päevakivide hulka kuuluvad mineraalid on näiteks: sanidiin, ortoklass, mikrokliin, albiit, anortiit, andesiin jne.
Päevakivide murenemisel tekivad savimineraalid. Tardkivimite koostises olnud kvartsist saab murenedes liiv. Seetõttu ongi liiv ja savi nii levinud setted.
