Nõmme
See artikkel on Tallinna linna osast; haldusliku linnaosa kohta vaata artiklit Nõmme linnaosa; Tallinna asumi kohta vaata artiklit Nõmme asum; teiste Nõmme-nimeliste kohtade kohta vaata lehekülge Nõmme (täpsustus)
Nõmme on ajalooline osa Tallinna linnast. Halduslikult kuulub Nõmme linnaosa alla.
[redigeeri] Ajalugu
Aastal 1371 on mainitud praeguse Nõmme territooriumil asuvat Tallinna linnasarase piiri (hoge hoved 'kõrge pea')
Pääskülas oli asustus juba 13. sajandil: seda mainiti Taani hindamisraamatus. Orduajal kuulus Pääsküla Saku mõisale ja 1526 müüdi see Jälgimäe mõisale, nii et kogu Nõmme ala läks Jälgimäe mõisa koosseisu. 1825 ostis Jälgimäe mõisa Peter von Glehn.
1872. aasta kevadel ja suvel sõitsid erirongid mööda Tallinna–Paldiski raudteed Tallinnast väljasõitudeks Mustamäe nõlvadele, mida hüüti Sinisteks mägedeks. Rongipeatust, milleni sõideti, nimetati peatuseks 7. verstal. Hiljem nimetati see Nõmme peatuseks. Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn hakkas selles populaarses suvituskohas välja andma suvilakrunte. 6. oktoobril 1873 rentis ta Tallinna kooliõpetajale Johan Pihelmannile esimese krundi. Seejuures olevat ta lausunud: "Seie saagu lenn."
[redigeeri] Elektriraudtee
Tallinn–Pääsküla elektriraudtee (11,2 km) valmis 1924. aasta suvel. 19. augustil tegi mootorvagun esimese proovisõidu. Teel Pääskülla tehti peatus Nõmme jaamas ja tagasiteel Järve jaamas. Arvukad huvilised said vaguniga tutvuda peatustes. Pärast häälestustöid ja uusi proovisõite avati liin 20. septembril 1924 regulaarseks liikluseks.
Elektrit saadi 1923. aastal Ellamaal valminud turbakütusel töötavast elektrijaamast, mis müüdis raudteele elektrit soodushinnaga.
[redigeeri] Välislingid
- Robert Nerman Nõmme ajaloost (allikas)
