Mindaugas
| Vajab toimetamist |
Mindaugas (leedu Mindaugas; valgevene Міндоўг / Mindoŭh; umbes 1203 – 12. september 1263) oli Leedu suurvürst (didysis kunigaikštis, вялікі князь) ja kuningas (karalius, кароль).
Leedu ajaloolise aja algust loetakse alates Mindaugasest. Teda nimetatakse esimest korda 1219. aastal 21 Leedu (Litva) vürsti seas. Mindaugas hakkas hoogsalt võimu enda kätte koondama ning ühendas Leedu üheks riigiks.
1246 võttis Mindaugas vastu õigeusu, mis oli suurvürstiriigi valgevenelastest elanike usuks. Leedulased olid tollal ristimata. Seda kasutasid ära Mindaugase vennapojad, kes olid tema kõige tulisemad vastased. Nad olid loonud sidemed Riia peapiiskopiga ja lasknud end ristida. Nii said Mindaugase peamised võistlejad endale liitlaseks kristlased. Mindaugas asus omakorda otsima sõprust Saksa ordu Liivimaa haru meistrilt. 1251 läks ta katoliku usku, aga leedulaste üldist ristimist veel ei toimunud.
Mindaugas oli käre ja osav valitseja, kes ei valinud vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks. 1253 krooniti ta Leedu esimeseks ja ainsaks kuningaks (kroonimiskohaks pealinna Navahradak). 1260-ndate aastate alguses muutis taas suunda ja alustas võitlust orduga.
1263 langes ta vandenõu ohvrina. Pärast tema surma lagunes Leedu taas ja alles 13. sajandi lõpul ühendas suurvürst Vytenis Leedu jälle.
Sisukord |
[redigeeri] Isa
- Movkold
[redigeeri] Abikaasa
[redigeeri] Poeg
- Vaišvilkas (Vojszalak, Vojšalk, Vaišelga, Vaishyalga, Vaišalgas, Rymont Lawrasz, Rimond Laurent; + tapetud 9. detsembril 1268 Vladimiris), Must-Vene vürst 1239 - 1254, Leedu suurvürst 1254, 1258 – 1263
