Läti NSV lipp
Läti NSV lipp oli NSV Liidu haldusüksuse Läti NSV lipp.
17. jaanuaril 1953 kasutusele võetud lipp oli punane kangas mille alumisel serval oli kujutatud siniseid ja valgeid ümarate laineharjadega laineid, need sümboliseerisid Daugava jõge. Vardapoolses ülanurgas olid aga kuldsed ristatud sirp ja vasar ning punane kuldse äärisega viisnurkne täht. Lipu proportsioonid olid 1:2. Plagu oli kasutusel 19. veebruarini 1990.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] 1919–1920
Algselt (1917?, 1918?) oli Läti enamlaste lipp punane plagu valge horisontaallaiuga keskel. Lipu valge triibu keskel asus viieharuline punane täht.
15. jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1920 eksisteerinud Läti NSV lipuks oli punane plagu, mille ülemises vasakus nurgas oli kuldne kiri SSRL (Sotsialistitšeskaja Sovetskaja Respublika Latvii).
[redigeeri] 1940–1953
Alates 25. augustist 1940 (kuni 1953) oli kasutusel punane lipp, mille ülemises vasakus nurgas oli sirp ja vasar, nende kohal aga poolkaares kuldne kiri LPSR (Latvijas Padomju Sociālistiskā Republika).
