Burgos
Burgos on linn Põhja-Hispaanias ajaloolises Vana-Kastiilias, mis moodustab osa Castilla y Leóni autonoomsest piirkonnast. Linn on Madridist 237 km kaugusel.
Linn on Burgose provintsi halduskeskus.
Elanike arv on 170 000 (2003).
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Vanimad märgid inimasustusest linna maa-alal pärinevad neoliitikumist (4000–2500 eKr).
Linn asutati rekonkista ajal 884. aastal, kui krahv Diego Rodríguez Porcelos rajas Leóni kuninga Alfonso III korraldusel mäele Arlanzóni jõekäänu lähedal kindluse, mis oli mõeldud mauride võimaliku edasitungi takistamiseks. 930. aastal valis Fernan González linna Kastiilia krahvkonna pealinnaks. Kastiilia kuningate residentsiks oli linn 11.–13. sajandil, 11. sajandil sai ta piiskopi residentsiks. Neil sajanditel rajati rida märkimisväärseid ehitisi: 11. sajandil klooster Las Huelgas Reales, 12. sajandil alustati linnamüüri ehitust, 13. sajandil ehitati gooti stiilis katedraal.
Linn osales comunero'de ülestõusus 1520–1522. Majanduslik õitseng oli 15.–16. sajandil, kui Burgos sai monopoolse õiguse Kastiilia villaga kauplemiseks ja kujunes villa väljaveokeskuseks Inglismaale ja Madalmaadesse. Järgnesid majandusliku allakäigu sajandid.
Burgos oli Napoleoni sõdade ajal okupeeritud Prantsuse vägede poolt. Hispaania kodusõja ajal (1936–1939) paiknes linnas mässuliste, kindral Francisco Franco poolehoidjate valitsus.
[redigeeri] Tänapäeva Burgos
Burgos on tähtis liiklussõlm. Ta paikneb kommunikatsioonitelgedel Madrid –põhjasuund – Baskimaa sadamad ja Porto–Irun – Euroopa suund.
Linna läbib Santiago de Compostela palverännutee Prantsuse haru Camino Francés.
Majanduskoostöös on linn osa Ebro teljest: Kataloonia–Aragón–Navarra, eriti autotööstuse osas (toodetakse tarvikuid).
Burgoses on märkimisväärne toiduainetetööstus (näiteks üks San Migueli õlle tehastest). autotööstuse tarvikute tootmine.
Tähtis majandusharu on ka turism.
Burgose Ülikool asutati 1994. aastal.
Linna hoonestus on inimmõõtmes. Huviväärsusteni on vabalt võimalik jõuda jalgsi.
Kesklinna põhiline hoonestus on pärit 19. sajandist.
Kindluse ümbruses ja piki Arlanzóni jõe kallast on ulatuslikud pargialad.
[redigeeri] Huviväärsused
Säilinud on keskaegne korrapäratu tänavavõrk ja osa linnamüürist (11.–14. sajand). Linna tähtsaimaks sümbolehitiseks loetakse gooti- prantsuse stiilis katedraali Catedral de Santa María, mis ehitati aastatel 1221–1260 ja mida täiendati 16. sajandini. Katedraali on ümber maetud kastiilia rahvuskangelane Cid, kellest on kirjutatud eepos Laul minu Cidist (Cantar de Mio Cid), mida peetakse esimeseks kastiiliakeelseks (hispaaniakeelseks) suurteoseks.
Teine emblemaatiline ehitus on linnavärav Arco de Santa María, mis on 16. sajandil ümber ehitatud kindlusekujuliseks ja mida kaunistavad linna ajaloo võtmeisikute kujud.
Tsistertslaste kloostris Convento de Santa María de las Huelgas Reales (12. sajand; romaani stiil, gooti stiil, mudejar-stiil) paikneb Kastiilia kuningate panteon. Gooti stiilis kartuuside klooster Monasterio de la Cartuja de Miraflores (15. sajand) on ümber ehitatud kuningapaleest.
Arvukalt on gooti stiilis kirikuid, nagu San Nicolás de Bari, San Lesmes, San Esteban, San Gil, Santa Gadea.
Kindlusest (9. sajand) on säilinud varemekatked, need on restaureeritud ja seal on avatud muuseum. Linnamüüris on mitmed erineva väljanägemisega väravad nagu Arco de San Esteban, Arco de San Martín, Arco de San Gil.
Muudest ehitistest on huvipakkuvamad peaväljaku Plaza Mayor hoonestus ja 15. sajandi palee Casa del Cordón, mille fassaadi kaunistuseks on raiutud frantsiskaani mungarüü köiemotiiv. Palees võtsid Fernando II ja Isabel I vastu 1497. aastal teiselt Ameerika-retkelt naasnud Kolumbuse. Palees hoiti vangis ka Prantsuse kuningat François I-st.
Linna lähedal asuvad:
- 53 km kaugusel Hispaania üks vanimaid kloostreid, romaani stiilis benediktlaste klooster Santo Domingo de Silos, mille munkade gregoriaani laulu on levitatud ka laserplaatidel.
- 15 km kaugusel Atapuerca mägede koobastes on välja kaevatud Euroopa vanim, umbes 800 000 aasta vanune ürginimese peatuspaik.
[redigeeri] Provints
Burgose provints kuulub Hispaania pindalalt suurima, Castilla y Leóni autonoomse piirkonna koosseisu. Provintsi pindala on 14 309 km², elanikke on 360 000.
