Arhont

See artikkel räägib Vana-Kreeka linnriikide kõrgematest ametnikest; arhontide kohta gnostitsismis vaata artiklit Arhont (gnostitsism); arhontide kohta õigeusus vaata artiklit Vanake (õigeusk)

---

Vajab toimetamist

Arhont ehk arhon (vanakreeka keeles arkhōn 'juht, valitseja') oli kõrgem ametnik mitmes Vana-Kreeka linnriigis.

[redigeeri] Ateena arhondid

Ateenas oli arhonte korraga üheksa ja nad valiti üheks aastaks.

Pärast Ateena kuningriigi kaotamist 1068 eKr hakkas riiki valitsema kuninglikust soost arhont, kes valitses elu aja. Aastal 753 eKr piirati arhondi valitsusaeg 10 aastale. Aastal 714 eKr avati juurdepääs arhondiametile kõikidele eupatriididele. Aastal 683 eKr vähendati arhondi ametiaeg ühele aastale ning võim jaotati 9 arhondi vahel.

Aastat hakati nimetama esimese arhondi (arkhôn eponymos) järgi. Esimene arhont oli riigiasjade peaülevaataja ning kohtunik perekonna- ja pärimisasjades. Ta oli ka eesistuja suurtel dionüüsiatel. Selles funktsioonis pani ta Ateena rikastele kodanikele kohustuse finantseerida koore ja tragöödiaetendusi.

Teist arhonti nimetati basileuseks 'kuningaks'. Tal olid religioossed kohustused, mis kunagi olid kuulunud pärilikele kuningatele: ohvriteenistuste ja religioossete pidustuste juhtimine ning templite ja pühamute ülevaatamine.

Kolmas arhont (polemarkhos) juhtis sõjalisi asju.

Ülejäänud kuut arhonti nimetati tesmoteetideks 'seaduseandjateks'. Nad olid kollegiaalselt seaduste eeskirjadekohase kohaldamise ülevaatajad ja kohtumõistjad. Nad juhtisid ka hääletusi rahvakoosolekul ja teiste riikidega sõlmitud lepingute ratifitseerimist.

Kolmel esimesel arhondil oli õigus valida endale kolm kaasistujat (paredroi). Kuue ülejäänud arhondi kõrval olid kaasnõunikud (symbuloi).

Soloni konstitutsioon (594) kaotas osalt arhontide varasema tähtsuse, sest nad pidid hakkama jagama oma seadusandlikku ja täidesaatvat võimu neljasaja nõukoguga ja rahvakoosolekuga. Kuuendal sajandil olid arhondid veel Ateena kõrgeimad ametnikud, ent viienda sajandi jooksul minetasid nad oma mõju.

Arhondiks võisid saada üksnes esimese klassi kodanikud, ent Kreeka-Pärsia sõdade ajal tehti Aristeidese ettepanekul arhondiamet kättesaadavaks kõikidele kodanikele sõltumata seisusest ja varandusest. Juba varem oli Kleisthenes 487–486 ära kaotanud arhondiks valimise ning kasutusele võtnud loosimise kandidaatide hulgast. Kandidaatideks valiti sada meest füülide poolt. Hiljem viienda sajandi jooksul hakati ka neid kandidaate välja loosima. See tingis arhondiameti tähtsuse kadumise. Peale selle anti mitmed arhontide funktsioonid üle teistele institutsioonidele. Näiteks riigivalitsemise kõrgem järelevalve läks üle nõukogule. Sõjaväe juhtimise võtsid kolmandalt arhondilt üle kümme strateegi. Kohtumõistmise võtsid üle kümme strateegi. Tesmoteetidele jäi volitus olla kohtuprotsessidel eesistujaks ja juhtida eeluurimist.

Kui Ateena kaotas oma vabaduse, minetasid arhondid oma mõjuvõimu, kuid amet säilis veel sajandeid.

Aristoteles arhondiametist (Athēnaiōn politeia (Ateena konstitutsioon) 55-61):

55. ...[Tänapäeval üheksat niinimetatud "arhonti" enam ei valita nagu Ateena konstitutsiooni algaegadel, vaid] loositakse, kuus tesmoteeti koos oma sekretäriga ning nõndasamuti eponüümne arhont [esimene arhont], kuningas [basileus], ja väejuht [polemarkhos], järjekorras igast füülist. (2) Need kiidetakse kõigepealt heaks viiesaja nõukogus, välja arvatud sekretär; viimane kiidetakse heaks üksnes kohtu ees nagu ülejäänud ametikandjadki – kõik väljaloositud ja valitud ametnikud kiidetakse enne ametisse astumist heaks –, üheksa arhonti aga nõukogu ees ja kohtu ees. Varem ei saadud ametisse astuda, kui oldi nõukogu poolt tagasi lükatud, nüüd aga on olemas apelleerimine kohtule, ja viimane on läbikatsumisel otsustav. (3) Läbikatsumisel esitatakse kõigepealt küsimus: "Kes on sinu isa ja millistest kogukondadest on ta pärit, kes on vanaisa, kes ema ja kes ema isa ja millistest kogukondadest on nad pärit?" Seejärel seda, kas ta peab korras mõnda Apollon Patroose või Zeus Herkeiose pühamut ja kus nad asuvad; siis, kas tal on perekonnahauad ja kus nad asuvad, kas ta kohtleb oma vanemaid hästi, kas ta maksab makse ja kas ta on sõjakäikudest osa võtnud. Sellele küsitlusele järgneb käsk: "Nimeta selle tunnistajaid!" (4) Kui ta on tunnistajad nimetanud, siis tuleb küsimus: "Kas keegi tahab tema peale kaevata?" Kui leidub kaebaja, siis järgnevad süüdistus ja kaitse, seejärel hääletatakse nõukogus käetõstmise teel, kohtus hääletuskivide abil. Varem andis hääle ainult üks kohtumik, praegu aga peavad kõik hääletama, et juhul kui kuritegelik kandidaat on oma süüdistajad kõrvaldanud, oleks kohtunikel ikkagi võimalik teda tagasi lükata. (5) Kui kandidaadid on sel viisil heaks kiidetud, astuvad nad kivi juurde, millel on ohvritükid, mille juures ka vahekohtunikud vannet annavad, enne kui nad annavad oma otsused vaidlusküsimustes, nagu ka tunnistajad, kui nad oma ütlusi kinnitavad. Selle kivi juurde üles astuvad nüüd üheksa arhonti ning vannuvad valitseda õiglaselt ja seaduste kohaselt, mitte vastu võtta kingitusi oma ametikoha pärast ja kui nad seda siiski teevad, pühendada kullast raidkuju. Kui nad on seal vande andnud, sammuvad nad akropoli juurde ja annavad seal uuesti sama vande. Seejärel astuvad nad ametisse.

56. Arhont, kuningas ja väejuht võtavad endale omal valikul kaks kaasistujat. Ka nemad katsutakse enne ametisse astumist kohtu ees läbi ja nad peavad aru andma, kui nad on ameti ära pidanud. (2) Niipea kui arhont ametisse astub, laseb ta kõigepealt teada anda, et igaüks säilitab omandi, mida ta enne arhondi ametisseastumist käsutas, ning tal on kuni arhondi valitsusaja lõpuni selle üle täielik käsutusvõim. (3) Siis ta määrab tragöödiate jaoks kolm koorijuhti, kõige rikkamad kõikide ateenlaste seas. Varem määras ta ka viis koorijuhti komöödiate jaoks, nüüd aga määratakse need füülide poolt. Siis võtab ta vastu füülide poolt määratud dionüüsiate koorijuhid meeste ja poiste jaoks ning koomiliste kooride jaoks ja targeeliate koorijuhid meeste ja poiste jaoks (dionüüsiate jaoks on üks koorijuht igast füülist, targeeliate jaoks üks igast kahest füülist; füülid määravad neid kordamööda). Nende jaoks algatab ta varandusevahetuse ja viib kohtu ette kõrvalepuiked, kui keegi väidab, et on seda riigiteenistust juba varem sooritanud või on sellest teenistusest vaba, sest on enda peale võtnud mõne muu avaliku teenistuse ning tema vabastuse aeg ei ole veel otsa saanud, või ta ei ole veel ettenähtud ikka jõudnud. Nimelt peavad poiste koorijuhid olema üle 40 aasta vanad. Ta määrab ka koorijuhid Delosele sõiduks ja püha saatkonna juhid kolmekümneaerulaevadele, millega noorukid sinna sõidavad. (4) Ta korraldab ka pidulikud rongkäigud, nimelt rongkäigu Asklepiose auks, kui müsteeriumidesse pühendatud jäävad koju, ja suurte dionüüsiate rongkäigu koos kümne korraldajaga, kes varem valiti rahva poolt ja pidid oma vahenditest kandma rongkäigu kulud, kes aga nüüd, üks igast füülist, loositakse välja ja saavad varustuseks 100 miini. (5) Arhont korraldab ka targeeliate rongkäigu ja rongkäigu Päästja Zeusi auks. Samuti korraldab ta võistlust dionüüsiatel ja targeeliatel. Need on siis pidustused, mille eest ta peab hoolt kandma. (6) Talle langevad ka loosiga osaks pealekaebused ja kohtuasjad, mida ta uurib ja kohtusse viib, ja nimelt vanemate halva kohtlemise pärast (niisuguseid kohtuasju saab algatada igaüks ilma riskita endale), orbude halva kohtlemise pärast (niisuguseid kohtuasju algatatakse eestkostjate vastu), pärivate tütarde halva kohtlemise vastu (neid peetakse eestkostjate ja nendega koos elavate sugulaste vastu), orbude varanduse kuritarvitamise pärast (ka selliseid protsesse peetakse eestkostjate vastu), hullumeelsuse pärast, kui keegi kedagi süüdistab, et ta sõgeduses tema varandust pillab, kohtuasju jaotajate valimiseks, kui ei taheta lasta ühisomandit jaotada, eestkoste sisseseadmiseks, eestkoste eelisjärjekorra kindlakstegemiseks, tõendamiseks, kui keegi on end registreerinud eestkostjana, kohtuasju pärandite ja pärivate tütarde asjus. (7) Ta hoolitseb ka orbude ja pärivate tütarde eest, samuti naiste eest, kes pärast mehe surma teatavad, et on rasedad. Neid, kes nendele ülekohut teevad, võib ta karistada või kohtu ette tuua. Ta annab ka üürile orbude ja pärivate tütarde maju, kuni nad on jõudnud 14. eluaastasse, kasseerib üüri sisse ja nõuab eestkostjatelt, kes oma laste eest ei hoolitse, sisse kostiraha.

57. Eponüümne arhont hoolitseb niisiis kõige selle eest. Kuningas aga korraldab kõigepealt müsteeriume koos korraldajatega, kelle valib rahvas, kaks kõikide ateenlaste poolt: ühe eumolpiidide ja teise kerüükide poolt. Peale selle lenaia dionüüsiad: need koosnevad rongkäigust ja võistlusest. Rongkäigu korraldavad kuningas ja korraldajad ühiselt, võistluse aga korraldab kuningas üksinda. Ta korraldab ka kõik tõrvikutega rongkäigud ja tal on ka kaitsevalitsus kõikide niinimetatud traditsiooniliste ohvripidustuste üle. (2) Temale lähevad loosiga pealekaebused jumalateotuse pärast ja siis, kui tekib vaidlus preestriameti ümber. Ta otsustab kõik tülid sugukondade ja preestrite vahel sakraalsetes asjades. Ka mõrvakohtuasjad lähevad loosiga temale, ja tema kuulutab välja erandid religioossetest tavadest. (3) Mõrva- ja haavamiseprotsessid, kui keegi mõrvab või haavab meelega, toimuvad areopaagi ees; ka siis, kui keegi mõrvab mürgi või süütamisega. Ainult selle üle mõistab kohut nõukogu. Tahtmatu tapmise või mõrvakavatsuse üle või kui keegi tapab orja, asuniku või võõramaalase, kohtunikud pallaadionis. Kui keegi tunnistab mõrva üles, kuid väidab, et sooritas selle õigusega, näiteks abielurikkuja tabamisel või ettekavatsemata sõjas või spordiõnnetuse läbi, siis peetakse selle üle kohut delfiinionis. Kui keegi on pagendatud kuriteo pärast, mille puhul on võimalik amnestia, ning teda süüdistatakse selles, et ta on kellegi teise tapnud või on kedagi teist haavanud, siis peetakse selle üle kohut freatoses, (4) ja ta kaitseb end läheduses ankrusse heitnud laevast. Kohtunikeks on väljaloositud kriminaalkohtunikud, välja arvatud asjade puhul, mis kuuluvad areopaagi ette. Kohtuasja algatab kuningas; kohtuistung leiab aset pühamus lageda taeva all. Kuningas võtab pärja ära, kui ta õigust mõistab. Süüdistatav peab ülejäänud aja pühamutest eemale hoidma ning seaduse järgi ei tohi ta isegi mitte turule minna. Siis aga astub ta pühamusse, et end kaitsta. Kui kuningas kurjategijat ei tea, alustab ta kohtuasja tundmatu kurjategija vastu; nii mõistavad kohut kuningas ja füülide kuningad, ka surnud ja kõikide teiste elusolendite üle.

58. Arhont-väejuht korraldab ohvripidustusi Artemis Agrotera ja Enyaliose auks, korraldab võistlust surnute austamiseks, annab surnuteohvrid sõjas langenute auks ja Harmodiose ja Aristogeitoni auks. (2) Temale langevad osaks eraprotsessid, mida peavad asunikud, võrdselt maksustatud asunikud ja riigi külalised. Ta peab võtma nad enda peale, jaotama kümneks osaks ja laskma igale füülile loosiga osaks saada, mille peale füüli kohtunikud annavad kohtuasjad üle vahekohtunikele. (3) Tema ise algatab protsesse patrooni kuritahtliku mahajätmise pärast ja patronaadikohustuste täitmata jätmise pärast, pärandite ja pärivate tütarde asjus asunikel, ja ka muus osas korraldab väejuht kõik asjad asunikel, kelle asju ta ajab täiskodanike ees.

59. Tesmoteetidel on kõigepealt ülesanne kirjutada kohtutele ette, millistel päevadel nad peavad õigust mõistma, seejärel jagada nad ametnikele välja. Nimelt nii nagu nad on selle määranud, peavad ametnikud selle enda peale võtma. (2) Peale selle toovad nad pealekaebusi rahvakoosoleku ette ja algatavad ka süüdimõistmisi rahva poolt ja kõiki esialgseid süüdistusi rahvale arutamiseks, samuti süüdistusi seadusvastasuste ja kasutute seaduseelnõude pärast, komisjoniliikmete ja eesistujate vastu ning strateegide aruande vastu. (3) Nendele lähevad ka süüdistused, mille eest makstakse kautsjonit, nagu kodanikuõiguse usurpeerimise pärast ja kodanikuõigusest pistise abil kõrvalehiilimise pärast – kui keegi pistise abil hoiab ära kaebuse kodanikuõigusest kõrvalehiilimise pärast –, valekaebuse pärast, pistise pärast, nimekirjadesse valesti sissekandmise pärast, kohtukutse vale tõendamise pärast kohtu ees, võla vale tühistamise pärast ja abielurikkumise pärast. (4) Nad algatavad läbikatsumisi kõikideks ametiteks, ka kogukonnaliikmete poolt tagasilükatud kandidaatide ja nõukogupoolsete tagasilükkamiste puhul. (5) Nad algatavad eraprotsesse, mis on seotud impordiasjandusega ja mäekaevandustega, ja orjade vastu, kes solvavad vabana sündinut. Nad jagavad ka loosiga era- ja avalikke kohtuid ametiasutustele, (6) teevad lepinguid teiste linnadega õigusjõulisteks ja algatavad protsesse, mis tekivad lepingutest, samuti protsesse valetunnistuse pärast areopaagi ees. (7) Kõik üheksa arhonti, kümnendana tesmoteetide sekretär, loosivad välja kohtumikke, igaüks oma füülis.

60. Nii on seega lood üheksa arhondiga. Loositakse välja ka kümme võistlusekorraldajat, üks igast füülist. Nemad on pärast heakskiitmist ametis neljaks asastaks ning korraldavad haldustöö panatenaiade rongkäiguks, muusaliseks ja spordivõistluseks ja hobuste võiduajamiseks, lasevad valmistada püha rüü ning koos nõukoguga amforad; võistlejatele jagavad nad õli. (2) Õli kogutakse pühadelt õlipuudelt. Arhont nõuab selle sisse nendelt, kellel on kohad, kus pühad õlipuud kasvavad, ja nimelt poolteist kotüüli igalt puult; varem müüs linn vilju. Kui keegi püha õlipuu välja kaevas või maha raius, mõistis nõukogu areopaagilt tema üle kohut, ja kui ta süüdi mõisteti, sai ta surmanuhtluse. Sest ajast aga, kui koha omanik peab õli tarnima, on nimelt veel seadus, kui kohtuasjamenetlust enam ei ole; sest õli nõutakse linna heaks sisse omandi suuruse, mitte puude arvu järgi. (3) Kui arhont on siis kogunud tema all majandatava saagi, annab ta selle üle haldajatele akropolil, ja ta ei tohi areopaagi enne siseneda, kui ta on haldajatele kõik üle andnud. Haldajad säilitavad seda ülejäänud aja akropolil, panatenaiadel aga jagavad selle välja võistlusekorraldajatele, kes annavad selle siis võistlejatele võidu eest. Võiduauhinnad seisnevad muusalistel võistlustel hõbedas ja kullas, atleetilistel mängudel kilpides, gümnastililisel võistlusel ja hobuste võiduajamisel õlis.

61. Kõik sõjalise tähtsusega ametid täidetakse valimistega, ja nimelt kümme strateegi, varem igast füülist üks, praegu aga kõikidest korraga. Nad kinnistatakse valimistega ka oma ametivaldkondade külge, üks, kes juhib raskelt relvastatuid rindele minemisel, üks, kes valvab maad ja siis, kui sõda levib maale, juhib sõjapidamist; kaks Pireuse jaoks, üks munihhia ja üks aktide jaoks – nad hoolitsevad Pireuse rajatiste valvamise eest; üks sõjalaevade varustamise väesalkade jaoks, kes määrab sõjalaevade komandantide nimekirja, võtab ette varandusevahetuse selle jaoks ning toob ka kohtu ette prioriteedivaidlused selle asjus. Ülejäänud strateege kasutatakse eriülesanneteks. (2) Nende üle hääletatakse igas prütaanias, kas nad paistavad oma ametit hästi pidavat. Kui hääletatakse kellegi vastu, siis oleneb otsus kohtust, ja kui ta mõistetakse süüdi, siis määravad kohtunikud karistuse, mille ta peab ära kandma või maksma; õigeksmõistmise korral astub ta uuesti ametisse. Strateegidel on ka volitus omal äranägemisel vahistada niisuguseid inimesi, kes rikuvad korda, neid põlu alla panna või rahatrahviga karistada; kuid seda nad tavaliselt ei tee.

Ateena esimeste (eponüümsete) arhontide (arkhontes eponymoi) nimekiri:

684–683 Kreon
682–681 Lysiades
680–679 Tlesias
671–670 Leostratos
669–668 Peisistratos
668–667 Autosthenes
664–663 Miltiades
659–658 Miltiades
645–644 Dropides
639–638 Damasias
632–631 Megakles
621–620 Aristaichmos
615–614 Heniochides
605–604 Aristokles
600–599 Kritias
597–596 Kypselos
596–595 Telekles
595–594 Philombrotos
594–593 Solon
593–592 Dropides
592–591 Eukrates
591–590 Simon
590–589 anarhia
588–587 Philippos
586–585 anarhia
582–581 Damasias
581–580
580–579
577–576 Archestratides
570–569 Aristomenes
566–565 Hippokleides
561–560 Komeas
560–559 Hegestratos
556–555 Hegesias
555–554 Euthydemos
548–547 Erxikleides
547–546 Thespieus
546–545 Phormion
536–535 Phrynaios
533–532 Therikles
528–527 Philoneos
527–526 Onetorides
526–525 Hippias
525–524 Kleisthenes
524–523 Miltiades
523–522 Kalliades
522–521 Peisistratos
518–517 Habron
511–510 Harpaktides
510–509 Skamandrios
509–508 Lysagoras
508–507 Isagoras
505–504 Alkmaion
504–503 Akestorides
501–500 Hermokreon
500–499 Smyros
497–496 Archias
496–495 Hipparchos
495–494 Philippos
494–493 Pythokritos
493–492 Themistokles
492–491 Diognetos
491–490 Hybrilides
490–489 Phainippos
489–488 Aristeides
488–487 Anchises
487–486 Telesinos
485–484 Philokrates
484–483 Leostratos
483–482 Nikodemos
481–480 Hypsichides
480–479 Kalliades
479–478 Xanthippos
478–477 Timosthenes
477–476 Adeimantos
476–475 Phaidon
475–474 Dromokleides
474–473 Akestorides
473–472 Menon
472–471 Chares
471–470 Praxiergos
470–469 Demotion
469–468 Apsephion
468–467 Theagenides
467–466 Lysistratos
466–465 Lysanias
465–464 Lysitheos
464–463 Archedemides
463–462 Tlepolemos
462–461 Konon
461–460 Euthippos
460–459 Phrasikles
459–458 Philokles
458–457 Habron
457–456 Mnesitheides
456–455 Kallias
455–454 Sosistratos
454–453 Ariston
453–452 Lysikrates
452–451 Chairephanes
451–450 Antidotos
450–449 Euthynosa
449–448 Pedieus
448–447 Philiskos
447–446 Timarchides
446–445 Kallimachos
445–444 Lysimachides
444–443 Praxiteles
443–442 Lysanias
442–441 Diphilos
441–440 Timokles
440–439 Morychides
439–438 Glaukinos
438–437 Theodoros
437–436 Euthymenes
436–435 Lysimachos
435–434 Antiochides
434–433 Krates
433–432 Apseudes
432–431 Dythodoros
431–430 Euthydemos
430–429 Apollodoros
429–428 Epameinon
428–427 Diotimos
427–426 Eukles
426–425 Euthynos
425–424 Stratokles
424–423 Isarchos
423–422 Ameinias
422–421 Alkaios
421–420 Aristion
420–419 Astyphilos
419–418 Archias
418–417 Antiphon
417–416 Euphemos
416–415 Arimnestos
415–414 Charias
414–413 Teisandros
413–412 Kleokritos
412–411 Kallias Skambonidaist
411–410 Mnasilochos (2 kuud), Theopompos (10 kuud)
410–409 Glaukippos
409–408 Diokles
408–407 Euktemon
407–406 Antigenes
406–405 Kallias Angelest
405–404 Alexias
404–403 Pythodoros
403–402 Eukleides
402–401 Mikon
401–400 Xenainetos
400–399 Laches