1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused
1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused olid VIII maailmameistrivõistlused jalgpallis, mis toimusid 11. juulist - 30. juulini Inglismaal.
1966. aastal toimus jalgpalli MM-võistluste finaalturniir Inglismaal. Jalgpalli sünnimaale langetas meeldiva otsuse FIFA oma kongressil 22. augustil 1960 Roomas. Inglise jalgpalliliit FA võttis suurturniiri korraldamist kui auküsimust ning mängudeks valitud staadionid olid tõenäoliselt parimad, kus seni MM-i kohtumisi mängitud. Pealtvaatajate arv oli kõigi aegade kõrgeim, ületades 1,6 miljoni piiri.
Mängulinnadeks olid Manchester (Old Trafford), Birmingham (Villa Park), Middlesbrough (Ayresome Park), Sunderland (Roker Park), Liverpool (Goodison Park), London (Wembley, White City) ja Sheffield (Hillsborough).
15. detsembriks 1963 avaldas valikmängudel osalemiseks soovi 72 meeskonda, kellest osalemiseni jõudis 53. Osalema ei lubatud apartheidpoliitikat ajaval Lõuna-Aafrika Vabariigil. 16 finalisti selgusid 1965. aasta lõpuks ning 6. jaanuaril 1966 loositi finalistid Londonis alagruppidesse. Ainsa Briti meeskonnana pääses finaalturniirile eelmängudest vabastatud Inglismaa.
Turniiri avamäng toimus 11. juulil legendaarsele Wembley staadionile Inglismaa ja kahekordne maailmameister Uruguay. Avamängus väravaid ei löödud, kuid teises voorus võitsid võõrustajad Mehhiko 2:0 ja kolmandas sama tulemusega Prantsusmaa ning kindlustasid endale A-alagrupis esikoha. Teisena sai ühe võidu ja kahe viigi najal edasi Uruguay.
Teist MM-i järjest jäi Pele panus tagasihoidlikuks ja mänguaeg lühikeseks. Esimeses kohtumises Bulgaariaga (2:0) avas ta küll skoori, kuid sai siis nii tõsiselt vigastada, et pidi mängu Ungari vastu vahele jätma. Portugali vastu oli Pele küll taas väljakul, kuid oma parimat jalgpalli näidata ei suutnud.
Turniiri ja kogu senise MM-ajaloo ühe suurima üllatuse serveeris D-alagrupis Põhja-Korea meeskond, alistades 19. juulil Middlesbrough' Ayresome Parkil kahekordse maailmameistri Itaalia 1:0. Vähemalt ühte korea nime teadis neil päevil kogu Inglismaa ja Itaalia - Pak Doo Ik oli sensatsioonilise värava autor.
Veerandfinaalis alistas Inglismaa toorutsemisega silma paistnud Argentina raskustega 1:0. 55 minutit kümnekesi mänginud lõunaameeriklaste võrku jõudis Geoff Hursti peapall alles 79. minutil. Inglaste treener Alf Ramsey ristis argentiinlased "metsloomadeks" ning keelas meestel mängu lõppedes vastastega särke vahetada.
Itaalia alistamisest julgust saanud korealased läksid Evertoni kodustaadionil Liverpooli Goodison Parkil Portugali vastu 24. minutiks 3:0 juhtima, kuid siis algas Eusebio soolokontsert. 24-aastane Mosambiigis sündinud jalgpallur lõi 32 minutiga neli väravat järjest (neist kaks penaltist) ning lõpuks oli Portugal võitnud 5:3.
25. juunil Liverpoolis peetud esimeses poolfinaalis mängis Saksamaa üle NSV Liidu 2:1, kusjuures võiduvärava saavutas 68. minutil Franz Beckenbauer. Päev hiljem lõpetasid Bobby Charltoni kaks väravat Wembleyl Portugali edasirühkimise, ehkki kaheksa minutit enne normaalaja lõppu vähendas Eusebio penaltist vahe minimaalseks.
Pronksimängus Portugali ja NSV Liidu vahel pani Eusebio oma väravalöömistele punkti veel ühe penaltiga juba 12. minutil. Kaks minutit enne poolajavilet Eduard Malofejev viigistas, kuid Torrese tabamus kaks minutit enne normaalaja lõppu kindlustas Portugali jalgpallureile pronksmedalid.
Finaal Inglismaa ja Saksamaa LV vahel venis lisaajale, kusjuures taas leidis kinnitust MM-i kullakohtumistele iseloomulikuks saanud omapära - kes juhtima läheb, see ka kaotab.
Helmut Haller viis küll sakslased 12. minutil ette, kuid Geoff Hurst viigistas enne poolajapuhkusele minekut. Martin Petersi värav 78. minutil näis inglastele juba võidu kindlustavat, kuid Wolfgang Weber saatis üleajal viigipalli Gordon Banksi võrku ning teist korda MM-finaalide ajaloos tuli ette võtta lisaaeg.
Selle 11. minutil lennutas Hurst palli latti, kust see põrkas Tilkowski kaitstud värava joonele. Šveitslasest väljakukohtunik Dienst pidas nõu aserist abikohtuniku Bahramoviga ning otsustas värava saavutamise sakslaste protestidele vaatamata lugeda.
Lisaaja viimastel sekunditel lõi Hurst veel oma kolmandagi värava ja jalgpalli sünnimaa oli õnne tipul. Tollal 24-aastane West Hami ründaja Geoff Hurst on jäänud seni ainsaks jalgpalluriks, kel õnnestunud MM-finaalis kolm väravat lüüa. Inglaste esindusrivistusse pääses Hurst vaid seetõttu, et Jimmy Greaves oli alagrupimängudes vigastada saanud.
Sisukord |
[redigeeri] Mängukohad
| Linn | Staadion |
|---|---|
| Birmingham | Villa Park |
| Liverpool | Goodison Park |
| London | Wembley |
| London | White City |
| Manchester | Old Trafford |
| Middlesbrough | Ayresome Park |
| Sheffield | Hillsborough |
| Sunderland | Roker Park |
[redigeeri] Alagrupimängud
[redigeeri] A-alagrupp
| Meeskond | 1 | 2 | 3 | 4 | Väravad | Võite | Viike | Kaotusi | Punktid | Koht |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1.Inglismaa | X | 0:0 | 2:0 | 2:0 | 4:0 | 2 | 1 | 0 | 5 | I |
| 2.Uruguay | 0:0 | X | 0:0 | 2:1 | 2:1 | 1 | 2 | 0 | 4 | II |
| 3.Mehhiko | 0:2 | 0:0 | X | 1:1 | 1:3 | 0 | 2 | 1 | 2 | III |
| 4.Prantsusmaa | 1:2 | 0:2 | 1:1 | X | 2:5 | 0 | 1 | 2 | 1 | IV |
Väravad:
Inglismaa - Uruguai 0:0
Prantsusmaa - Mehhiko 1:1
0:1 Enrique Borja 48 min.
1:1 Gerard Hausser 62 min.
15. juuli London
Uruguay - Prantsusmaa 2:1
0:1 Hector De Bougoing 15 min. penalti
1:1 Pedro Rocha 26 min.
2:1 Julio Cortez 31 min.
16. juuli London
Inglismaa - Mehhiko 2:0
1:0 Sir Bobby Charlton 37 min.
2:0 Roger Hunt 75 min.
19. juuli London
Mehhiko - Uruguay 0:0
20. juuli London
Inglismaa - Prantsusmaa 2:0
1:0 Roger Hunt 38 min.
2:0 Roger Hunt 75 min.
[redigeeri] B-alagrupp
| Meeskond | 1 | 2 | 3 | 4 | Väravad | Võite | Viike | Kaotusi | Punktid | Koht |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1.Saksamaa LV | X | 0:0 | 2:1 | 5:0 | 7:1 | 2 | 1 | 0 | 5 | I |
| 2.Argentina | 0:0 | X | 2:1 | 2:0 | 4:1 | 2 | 1 | 0 | 5 | II |
| 3.Hispaania | 1:2 | 1:2 | X | 2:1 | 4:5 | 1 | 0 | 2 | 2 | III |
| 4.Šveits | 0:5 | 0:2 | 1:1 | X | 1:9 | 0 | 0 | 3 | 10 | IV |
Väravad:
12. juuli Sheffield
Saksamaa LV - Šveits 5:0
1:0 Siegfried Held 15 min.
2:0 Helmut Haller 20 min.
3:0 Franz Beckenbauer 39 min.
4:0 Franz Beckenbauer 52 min.
5:0 Helmut Haller 77 min. penalti
Argentina - Hispaania 2:1
1:0 Luis Artime 65 min.
1:1 Pirri 67 min.
2:1 Luis Artime 79 min.
15. juuli Sheffield
Hispaania - Šveits 2:1
0:1 Rene Quentin 28 min.
1:1 Sanchis 57 min.
2:1 Amaro Amancio 75 min.
16. juuli Birminhgam
Argentina - Saksamaa LV 0:0
19. juuli Sheffield
Argentina - Šveits 2:0
1:0 Luis Artime 53 min.
2:0 Erminio Onega 81 min.
20. juuli Birmingham
Saksamaa LV - Hispaania 2:1
0:1 Jose Fuste 22 min.
1:1 Lothar Emmerich 38 min.
2:1 Uwe Seeler 84 min.
[redigeeri] C-alagrupp
| Meeskond | 1 | 2 | 3 | 4 | Väravad | Võite | Viike | Kaotusi | Punktid | Koht |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1.Portugal | X | 3:1 | 3:1 | 3:0 | 9:2 | 3 | 0 | 0 | 6 | I |
| 2.Ungari | 1:3 | X | 3:1 | 3:1 | 7:5 | 2 | 0 | 1 | 4 | II |
| 3.Brasiilia | 1:3 | 1:3 | X | 2:0 | 4:6 | 1 | 0 | 2 | 2 | III |
| 4.Bulgaaria | 0:3 | 1:3 | 0:2 | X | 1:8 | 0 | 0 | 3 | 0 | IV |
Väravad:
Brazil - Bulgaaria 2:0
1:0 Pelé 15 min.
2:0 Garrincha 63 min.
13. juuli Manchester
Portugal - Ungari 3:1
1:0 Jose Augusto 1 min.
1:1 Ferenc Bene 60 min.
2:1 Jose Augusto 67 min.
3:1 Jose Torres 90 min.
Ungari - Brasiilia 3:1
1:0 Ferenc Bene 2 min.
1:1 Tostao 14 min.
2:1 Janos Farkas 64 min.
3:1 Kalman Meszoley 73 min. penalti
16. juuli Manchester
Portugal - Bulgaaria 3:0
1:0 Ivan Kolev 17 min. omavärav
2:0 Eusebio 38 min.
3:0 Jose Torres 81 min.
19. juuli Liverpool
Portugal - Brasiilia 3:1
1:0 Antonio Simoes 15 min.
2:0 Eusebio 27 min.
2:1 Rildo 70 min.
3:1 Eusebio 85 min.
20. juuli Manchester
Ungari - Bulgaaria 3:1
0:1 Gueorgui Asparouhov 15 min.
1:1 Ivan Davidov 43 min. omavärav
2:1 Kalman Meszoely 45 min.
3:1 Ferenc Bene 54 min.
[redigeeri] D-alagrupp
| Meeskond | 1 | 2 | 3 | 4 | Väravad | Võite | Viike | Kaotusi | Punktid | Koht |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1.NSV Liit | X | 3:0 | 1:0 | 2:1 | 6:1 | 3 | 0 | 0 | 6 | I |
| 2.Põhja-Korea | 0:3 | X | 1:0 | 1:1 | 2:4 | 1 | 1 | 1 | 3 | II |
| 3.Itaalia | 0:1 | 0:1 | X | 2:0 | 2:2 | 1 | 0 | 2 | 2 | III |
| 4.Tšiili | 1:2 | 1:1 | 0:2 | X | 2:5 | 0 | 1 | 2 | 1 | IV |
Väravad:
12. juuli Middlesbrough
NSV Liit - Põhja-Korea 3:0
1:0 Eduard Malofejev 31 min.
2:0 Anatoli Baniševski 33 min.
3:0 Eduard Malofejev 88 min.
13. juuli Sunderland
Itaalia - Tšiili 2:0
1:0 Sandro Mazzola 8 min.
2:0 Paolo Barison 88 min.
15. juuli Middlesbrough
Põhja-Korea - Tšiili 1:1
0:1 Ruben Marcos 26 min. penalti
1:1 Seung Zin Pak 88 min.
16. juuli Sunderland
NSV Liit - Itaalia 1:0
1:0 Igor Tšislenko 57 min.
19. juuli Middlesbrough
Põhja-Korea - Itaalia 1:0
1:0 Doo Ik Pak 42 min.
20. juuli Sunderland
NSV Liit - Tšiili 2:1
1:0 Valeri Porkujan 28 min.
1:1 Ruben Marcos 32 min.
2:1 Valeri Porkujan 85 min.
[redigeeri] Veeranfinaalid
Inglismaa - Argentina 1:0
1:0 Geoff Hurst 78 min.
23. juuli Sheffield
Saksamaa LV - Uruguay 4:0
1:0 Helmut Haller 11 min.
2:0 Franz Beckenbauer 70 min.
3:0 Uwe Seeler 75 min.
4:0 Helmut Haller 83 min.
Portugal - Põhja-Korea 5:3
0:1 Seung Zin Pak 1 min.
0:2 Dong Woon Li 22 min.
0:3 Sung Kook Yang 25 min.
1:3 Eusebio 27 min.
2:3 Eusebio 43 min. penalti
3:3 Eusebio 56 min.
4:3 Eusebio 59 min. penalti
5:3 Jose Augusto 80 min.
23. juuli Sunderland
NSV Liit - Ungari 2:1
1:0 Igor Tšislenko 5 min.
2:0 Valeri Porkujan 46 min.
2:1 Ferenc Bene 57 min.
[redigeeri] Poolfinaalid
Saksamaa LV - NSV Liit 2:1
1:0 Helmut Haller 43 min.
2:0 Franz Beckenbauer 67 min.
2:1 Valeri Porkujan 88 min.
Inglismaa - Portugal 2:1
1:0 Sir Bobby Charlton 30 min.
2:0 Sir Bobby Charlton 80 min.
2:1 Eusebio 82 min. penalti
[redigeeri] Pronksimäng
Portugal - NSV Liit 2:1
1:0 Eusebio 12 min. penalti
1:1 Eduard Malofejev 43 min.
2:1 Jose Torres 89 min.
[redigeeri] Finaal
Inglismaa - Saksamaa LV 4:2 lisaaeg
0:1 - Helmut Haller 12 min.
1:1 - Geoff Hurst 18 min.
2:1 - Martin Peters 78 min.
2:2 - Wolfgang Weber 90 min.
3:2 - Geoff Hurst 101 min.
4:2 - Geoff Hurst 120 min.
[redigeeri] Edukamad väravalööjad
9 - Eusebio Ferreira da Silva (Portugal)
5 - Helmut Haller (SLV)
4 - Geoff Hurst (Inglismaa)
4 - Franz Beckenbauer (SLV)
4 - Valeri Porkujan (NSV Liit)
4 - Ferenc Bené (Ungari)
| Jalgpalli maailmameistrivõistlused |
|
Uruguay 1930 | Itaalia 1934 | Prantsusmaa 1938 | Brasiilia 1950 | Šveits 1954 | Rootsi 1958 | Tšiili 1962 | Inglismaa 1966 | Mehhiko 1970 | Saksa Liitvabariik 1974 | Argentina 1978 | Hispaania 1982 | Mehhiko 1986 | Itaalia 1990 | USA 1994 | Prantsusmaa 1998 | Lõuna-Korea/Jaapan 2002 | Saksamaa 2006 | Lõuna-Aafrika 2010 | Lõuna-Ameerika 2014 |
| Naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused |
|
Hiina 1991 | Rootsi 1995 | USA 1999 | USA 2003 | Hiina 2007 |
| Rahvusvaheline jalgpall |
|
FIFA - Jalgpalli maailmameistrivõistlused - Naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused - FIFA edetabel - FIFA aasta jalgpallur |
